Piimaklaster MTÜ tellimusel töötati 2017. a. välja biosensorsüsteemi tehniline platvorm millega on võimalik lüpstavas piimas 20 minutiga määrata kolme enamlevinud mastiiti tekitavat patogeeni. Arendustöö teises faasiga MAVAS soovitakse jõuda juba farmis kasutatava seadmeni.

Projekti MAVAS käigus võrreldakse biosensoriga saadavaid tulemusi akrediteeritud laborimetoodikatega, optimeeritakse mõõtemetoodikat erinevates farmides, valmistatakse biosensori prototüüp ja katseseadmed analüüside tegemiseks farmides ning määratakse patogeenide kvantitatiivne sisaldus mastiitses piimas. Kliinilist ja varjatud mastiiti põhjustavate mikroobide valik defineeritakse farmipõhiselt ning seejuures lähtutakse haigustekitajate leviku mustritest, mille määramiseks kasutatakse projekti raames farmidesse paigutatavaid sensorseadme prototüüpe. Viimased võimaldavad ühtlasi ka katseseadmete konstruktsiooni optimeerimist ning annavad tagasisidet seadmete kasutusmugavuse kohta reaalsetes töötingimustes.

Projekti käigus on plaanis laiendada biosensoriga määratavate patogeenide valikut.

MAVAS projekti elluviijaks on Piimaklaster, ettevõtjad Kaiu LT OÜ ja Kuivajõe Farmer OÜ ning teaduspartnerid TorroSen OÜ ja Eesti Maaülikool. Planeeritud töö kestab 2018.a. septembrist kuni 2022 aasta augustini. Projekt on osa Piimaklastri poolt juhitud piiriülesest koostööst Soome ÄLYREHU töörühmaga. See on esimene kord, kui Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühmad teevad koostööd piiriüleselt.

Piimaklaster MTÜ tegevust toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmete 16.1 ja 16.2 raames.

Hoolimata eri riikides toimunud taotlusvoorudest oli kummalgi poolel võimalik panustada teise tegevuskava ettevalmistamisse, määrata lepingus esialgsed töölõigud ning eeldatavad ühiste ettevõtmiste loendid ning toimumisajad.

Koostööst tekib sünergia nii omavahelise arendusalase teabe vahetamisest kui ka juba konkreetsete eri gruppides arendatavate testide omavahelisest kombineerimisest. Kui Eesti poolel keskendutakse varase mastiidisensorite määramise lahenduse testseadme väljatöötamisele (projekt MAVAS), siis Soomes töötatakse välja ketoatsidoosi biomarker subkliinilise ketoosi diagnostikaks. Mõlema grupi biosensorite rakendatavuse katsed toimuvad nii Eestis kui ka Soomes ja vähemalt kahes EIP töörühma partnerfarmis.

Lisaks on ettevalmistamisel ühistegevuste kava Soome konsultantidevõrguga ProAgria hilisemaks tulemuste tutvustamiseks.

Piimaklastri juhitava EIP töörühma moodustavad MTÜ Piimaklaster liikmed ja partnerid TorroSen OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Maaülikool ning Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS.

ÄLYREHU EIP-töörühma liikmeteks on Oulu Ülikool; ProAgria (Soome maaelu konsultantidevõrgustik), Soome ettevõtted MTech Digital Solutions, SEMES (siloproovide vahendite valmistaja), kaheksa piimatootmisettevõtet ja üks veterinaariaettevõte.

Piimaklaster MTÜ tegevust toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 16.1.