Pilootkatsega sooviti v\u00e4lja selgitada lehtedest (taimsest materjalist) m\u00e4\u00e4ratavate mikroelementide anal\u00fc\u00fcsi sobivust kasutamiseks rohumaaviljeluses v\u00e4etistarbe hindamiseks. Sarnane anal\u00fc\u00fcs on aianduses ja teraviljakasvatuses viimastel aastatel kasutusele v\u00f5etud ning n\u00e4idanud oma vajalikkust. Rohumaade v\u00e4etamisest s\u00f5ltub piimakarjakasvatuses p\u00f5his\u00f6\u00f6da \u2013 silo tootmiseks oluline rohttaimede saagikus ning kvaliteet. K\u00e4esoleval ajal puudub selgus, kas mikroelementide anal\u00fc\u00fcsi toel oleks v\u00f5imalik v\u00e4etada oluliselt t\u00f5husamalt. On k\u00fcll teada n\u00e4iteks, et mikroelementide defitsiidi osas on tundlikumad liblik\u00f5ielised heintaimed, mille kasv ja areng v\u00f5ivad olla t\u00f5siselt p\u00e4rsitud (n\u00e4it. B defitsiidi tingimustes on m\u00fcgarbakterite tegevus takistatud). Samuti on ainete omastamine erinevatel mullat\u00fc\u00fcpidel erinev.<\/p>\n

Eraldi t\u00e4helepanu vajab k\u00fcsimus, kui suurel m\u00e4\u00e4ral on mikroelementide tasakaalu parandamisega v\u00f5imalik pikendada sobiva taimevaliku p\u00fcsivust taimikus. Rohumaade uuendamise ts\u00fckli pikendamine oleks oluline kuluv\u00e4hendaja. On tehtud katseid, mis n\u00e4itavad mikroelementidega v\u00e4etamisega on v\u00f5imalik parandada punase ristiku p\u00fcsivus taimikus ning suurendada l\u00e4mmastiku saaki pinna\u00fchikult. Viimasel k\u00fcmnendil on rohumaaviljeluse uurimistegevus kahjuks Eestis soikunud.<\/p>\n

Selge metoodika kujundamiseks oleks vaja koguda eelinfot erinevate mullat\u00fc\u00fcpide, mikro- ja makroainete omastamise kohta. Samuti hinnata selleks sobivaid anal\u00fc\u00fcse. Suur surve piima omahinna sisenditele sunnnib tootjaid otsima j\u00e4rjest uusi t\u00f5husama majandamise v\u00f5imalusi. Silo moodustab arvestatava osa piima omahinnast, seega on silo tootmiseks vajalike kulutuste optimeerimine tootjatele v\u00e4ga olulise t\u00e4htsusega. K\u00e4esoleva innovatsioonitegevusega valmistatakse mitmes k\u00fcsimuses ette pikema uuringu metoodikat, kuna sellelaadseid katseid pole Eestis tehtud.<\/p>\n

Projekti eesm\u00e4rk oli anal\u00fc\u00fcsida rohu mikro- ja makroelementide sisaldust olenevalt kasvukoha ise\u00e4rasustest, rohumaataimiku liigilisest koosseisust, v\u00e4etamisest ja kasutustehnoloogiast. Selle k\u00f5rval v\u00f5rrelda erinevate anal\u00fc\u00fcsimeetodite m\u00e4\u00e4ramist\u00e4psust taime- ja mullaproovides.<\/p>\n

Katseproovid koguti kaheksa Eesti eri paigus oleva ettev\u00f5tte rohumaadelt. Mulla anal\u00fc\u00fcsid viidi l\u00e4bi P\u00f5llumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt, rohu anal\u00fc\u00fcs aga paralleelselt PMK ja Yara Analytical Service laborites. Tulemuste alusel koostati iga rohumaa osas soovitused edasise v\u00e4etamise l\u00e4biviimiseks. Uurimisest selgus, et rohumaad olid nii mullastiku, taimestiku, vanuse kui ka kasutusre\u017eiimi poolest v\u00e4ga kirevad, mis raskendas kindlasuunaliste seadusp\u00e4rasuste v\u00e4ljatoomist. Tulemuste p\u00f5hjal koostati v\u00e4etamissoovitused ning hinnati v\u00e4etamise m\u00f5ju iga rohumaa kohta.<\/p>\n

Olulisemad j\u00e4reldused t\u00f6\u00f6st olid j\u00e4rgmised:<\/p>\n

\n
1. Fosfori, kaaliumi, magneesiumi, v\u00e4\u00e4vli ja tsingi sisaldus rohus olenes nende elementide sisaldusest mullas. Teiste uuritud elementide osas taolist seost ei tuvastatud. Sellest l\u00e4htudes soovitame nende toiteelementide puhul pidada \u00f5igeks hinnata agrokeemilist olukorda ning teha v\u00e4etamisotsuseid rohu anal\u00fc\u00fcside alusel.<\/li>\n
2. Erinevate laborite poolt tehtud rohu anal\u00fc\u00fcsid olid varieeruvad<\/strong>. Parem oli andmete kokkulangevus makroelementide osas, mikroelementidest \u00fchtisid tulemused vaid tsingi juures. Kogutud andmebaasi alusel ei saa soovitada p\u00f5llumeestel l\u00e4htuda rohumaade v\u00e4etamisotsuste tegemisel ainult kiiranal\u00fc\u00fcside tulemustest<\/strong>.<\/li>\n
3. V\u00e4etamise m\u00f5ju rohu saagile ja kvaliteedile j\u00e4i mitmetel p\u00f5hjustel ebaselgeks. Kaheksa rohumaad olid rajatud eri aegadel (2015-2019), eri seemnesegudega, erinevatele muldadele. Samuti neid kasutati ja v\u00e4etati erinevalt, mist\u00f5ttu detailset hinnangut v\u00e4etamise t\u00f5hususele anda ei saa.<\/li>\n
4. Siiski n\u00e4itas uuring, et mitmel juhul ei katnud v\u00e4etistega antud toitainete kogused saagiga eemaldatavaid koguseid (eelk\u00f5ige K ja Mg, m\u00f5nel juhul ka P osas), mis edaspidi v\u00f5ib viia saagi ja selle kvaliteedi degradeerumiseni, seda eriti muldadel, kus nende elementide sisaldus on madal.<\/li>\n
5. Suur osa rohuproovidest n\u00e4itas mangaani, tsingi ja vase puudust.<\/li>\n
6. Kahes ettev\u00f5ttes l\u00e4biviidud lehev\u00e4etisega v\u00e4etamine osutus \u00fcllatavalt efektiivseks v\u00f5tteks nende sisalduse oluliseks suurendamiseks rohus.<\/li>\n
7. Oluliste tulemuste hulka kuulub l\u00e4bi proovitud proovide anal\u00fc\u00fcsimiseks vajaliku logistika toimivus. Suveperioodil<\/strong>, kui on vaja anal\u00fc\u00fcsida nii taime kui mullaproove ning samal ajal laborites puhkused, ei suuda Eesti laborid tagada kiiret anal\u00fc\u00fcsivoogu suurele hulgale proovidele<\/strong>. Seet\u00f5ttu on kiiranal\u00fc\u00fcsid alternatiivseks v\u00f5imaluseks, kuid projekti anal\u00fc\u00fcsid kinnitasid kiiranal\u00fc\u00fcside usaldusv\u00e4\u00e4rsust vaid makrolementide osas<\/strong>.<\/li>\n
8. Katsed tehti ettev\u00f5tte tootmiskatse tasemel ja sellega saadi olulist infot vajalike katsete kujundamise metoodika osas<\/li>\n<\/ol>\n

   Pilootuuringu tulemuste p\u00f5hjal on kavandamisel suuremahuline t\u00e4ppiskatse, mis h\u00f5lmaks nii taimekasvatuse (rohumaade rajamine, kasutamine ja hooldamine, eesm\u00e4rgiga optimeerida rohu saaki ja saagi kvaliteeti) kui ka loomade s\u00f6\u00f6tmise poolt (s\u00f6\u00f6da kvaliteedist l\u00e4htuvalt ratsiooni koostamine ja tasakaalustamine).<\/p>\n

   Piimaklaster peab oluliseks, et Eesti rohumaaviljelust toetavad arendustegevused sh. uuringud ja siinsed katsed taastuksid.
   \n<\/strong><\/p>\n

   Oluliste t\u00e4iendustena kaardistati paari huvipakkuva rohumaakultuuri seemnepuudus (aas-rebasesaba, samuti ohtetu luste). Nende kahe kultuuri omadused v\u00f5iksid olla olulised kompleksis, et t\u00e4iendada eeldusi pikaajaliste rohumaade (kestvusega enam kui 5 aastat) tekkeks<\/strong>. Selliste rohumaade puhul on oluline loomade s\u00f6\u00f6tmise tulemuste p\u00fcsimine endiselt tipp-tasemel, arvestatav saak ja k\u00f5rgekvaliteediline silo kombinatsioonis harvema uuendamists\u00fckliga. Praeguses praktikas on rohumaade uuendamine pigem kolme-aastase sammuga.<\/p>\n

   Projekti viidi ellu Piimaklastri ja Eesti Maa\u00fclikooli koost\u00f6\u00f6s P\u00f5llumajandus- ja keskkonnainstituudi Taimekasvatuse ja taimebioloogia \u00f5ppetooli teadurite Evelin Loit, PhD, ja Rein Lillak, PhD juhtimisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

   Pilootkatsega sooviti v\u00e4lja selgitada lehtedest (taimsest materjalist) m\u00e4\u00e4ratavate mikroelementide anal\u00fc\u00fcsi sobivust kasutamiseks rohumaaviljeluses v\u00e4etistarbe hindamiseks. Sarnane anal\u00fc\u00fcs on aianduses ja teraviljakasvatuses viimastel aastatel kasutusele v\u00f5etud ning n\u00e4idanud oma vajalikkust. Rohumaade v\u00e4etamisest s\u00f5ltub piimakarjakasvatuses p\u00f5his\u00f6\u00f6da \u2013 silo tootmiseks oluline rohttaimede saagikus ning kvaliteet. K\u00e4esoleval ajal puudub selgus, kas mikroelementide anal\u00fc\u00fcsi toel oleks v\u00f5imalik v\u00e4etada oluliselt t\u00f5husamalt. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":547,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"leht-pildiga.php","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1128"}],"collection":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1128"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1128\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1128"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}