Kui veel eelmise sajandi esimesel poolel oli Eestis domineeriv piimaveiset\u00f5ug eesti punane, nt 1965. aastal oli selle osat\u00e4htsus 69,2%, siis praeguseks on j\u00f5udluskontrolli andmetel \u00fcle 82% k\u00f5igist piimalehmadest Eestis holsteini t\u00f5ugu. Nimetatud t\u00f5ug on ka \u00fcleilmselt domineeriv piimaveiset\u00f5ug, kelle osas rakendatakse \u00fcha enam traditsioonilise pullidele j\u00e4rglaste p\u00f5hjal antava geneetilise hinnangu asemel genoomip\u00f5hist aretusv\u00e4\u00e4rtuse hindamist, mida viiakse l\u00e4bi pulli varases eas. Genoomselektsiooni l\u00e4biviimse alustamiseks on v\u00e4ga oluline referentspopulatsiooni olemasolu \u2013 \u00fcldjuhul moodustavad referentspopulatsiooni pullid, kelle aretusv\u00e4\u00e4rtus on hinnatud j\u00e4rglaste j\u00e4rgi ning kelle kohta on lisaks olemas ka genot\u00fc\u00fcbiandmed. Kuna aretuses kasutatavate pullide arv Eestis on v\u00e4ike, siis on v\u00e4ike ka pullide arv, kes saavad j\u00e4rglaste p\u00f5hjal aretusv\u00e4\u00e4rtuse hinnangu. Lisaks kasutatakse Eestis v\u00e4lismaal genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuse saanud pulle, mis v\u00e4hendab aretajate hulgas huvi Eestis s\u00fcndinud pullide kasutamise vastu. \u00dchte t\u00f5ugu piimaveiste populatsiooni v\u00e4iksus ja v\u00e4ike pullide arv on p\u00f5hjuseks, miks Eesti \u00fcksi ei saa l\u00e4bi viia genoomiandmetel p\u00f5hinevat aretusv\u00e4\u00e4rtuste hindamist. Genoomp\u00f5hiselt omistatavad aretusv\u00e4\u00e4rtused Eestis s\u00fcndinud pullidele v\u00f5imaldaks Eesti aretajail saada teavet Eestis kasvatatavate pullide kohta v\u00f5rdluses teistes riikides kasutatavate pullidega ning annaks aretajaile senisest oluliselt suuremad v\u00f5imalused valikuks nii traditsiooniliste kui uute aretustunnuste p\u00f5hjal.<\/p>\n
Piimaveiste geneetiline hindamine on loomade aretusv\u00e4\u00e4rtuse prognoosimine arvutuslikul teel olemasoleva informatsiooni (j\u00e4rglased, eellased, k\u00fclgsugulased) alusel. Eestis teostab piimaveiste geneetilist hindamist Eesti P\u00f5llumajandusloomade J\u00f5udluskontrolli AS (EPJ).<\/p>\n
Innovatsioonitegevus oli liigendatud nelja m\u00f5ttelisse ossa:<\/p>\n
I osa. Geneetilise materjali inventuur (olemasoleva) geneetilise materjali (holsteini t\u00f5ug) inventuur ja genot\u00fcpiseerimiseks vajalike proovide kogumine<\/a>.<\/strong><\/p>\n I etapi \u00fclesandeks oli olemasoleva geneetilise materjali (holsteini t\u00f5ug) inventuur. Genot\u00fcpiseerimiseks vajalike proovide kogumine ja\/v\u00f5i kogudes oleva materjali kirjeldadamine. T\u00e4psustati eeldatavalt genot\u00fcpiseerimisele minevate proovide hulk, proovide t\u00fc\u00fcp (sperma, karv, veri) ja proovide asukoht. T\u00f6\u00f6de juhtpartner oli Eesti Maa\u00fclikool (EM\u00dc)<\/p>\n EM\u00dc veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti (VLI) geneetikalaboris s\u00e4ilitatava 18639 veise bioloogilise materjali proovide hulgast selgitati v\u00e4lja eesti holsteini t\u00f5ugu (EHF) pullikutelt\/pullidelt p\u00e4rit proovid. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00e4psustati loomade nime, inventari-,\u00a0 registri- ja t\u00f5uraamatunumbreid ning s\u00fcnniaega, et seostada need EPJ-i piimaveiste geneetilise hindamise ja Eesti T\u00f5uloomakasvatajate \u00dchistu (ETK\u00dc) spermapanga andmetega; m\u00e4\u00e4ratleti proovi t\u00fc\u00fcp (sperma, karv, veri) ja proovi asukoht ning proovi j\u00e4rjekorranumber s\u00e4ilitamis\u00fcksuses. Algandmed sisestati elektroonilisse andmebaasi.<\/p>\n Vastavalt l\u00e4biviidud inventuurile sisaldab EM\u00dc VLI loomageneetika labori andmestik teavet\u00a0 2042 eesti holsteini t\u00f5ugu pulliku\/pulli kohta. Vastavalt EM\u00dc VLI loomageneetika labori andmestikule on 675 pulliku\/pulli omanik on ETK\u00dc. Enamik proove on vereproovidena. EPJ-is on j\u00e4rglaste j\u00e4rgi saanud aretusv\u00e4\u00e4rtuse 1350 EHF pulli.<\/p>\n Mitte \u00fckski pull, kelle bioloogiline materjal on EM\u00dc VLI geneetikalabori kogus, ei ole sekveneeritud ega anal\u00fc\u00fcsitud \u00fchelgi geenikiibil. Teadaolevalt ei ole ETK\u00dc poolt imporditud sperma puhul lepingutes s\u00e4testatud kohustust, et seda ei tohi genot\u00fcpiseerida. Oluline on selliste andmete puhul, et vajame peale genot\u00fcpiseerimist ka looma genoomaretusv\u00e4\u00e4rtust, mida teise riiki tavaliselt ei anta.<\/p>\n II osa. Genoomselektsiooni konsortsiumite anal\u00fc\u00fcs. \u00dclevaade uue piimaveiste genoomselektsiooni konsortsiumi moodustamisest huvitatud riikidest, nende aretusorganisatsioonidest ja populatsioonidest<\/a>.<\/strong><\/p>\n Loomade aretusv\u00e4\u00e4rtuste m\u00e4\u00e4ramise rahvusvahelised n\u00f5uded<\/strong><\/p>\n Rahvusvaheline J\u00f5udluskontrolli Komitee (ICAR) on kehtestanud j\u00f5udluskontrolli ning loomade aretusv\u00e4\u00e4rtuste m\u00e4\u00e4ramise rahvusvahelised n\u00f5uded ja standardid. J\u00f5udluskontroll on p\u00f5llumajanduslooma j\u00f5udlus- ja p\u00f5lvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, t\u00f6\u00f6tlemine, s\u00e4ilitamine ja anal\u00fc\u00fcsimine tema geneetilise v\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks ning majandamisotsuste tegemiseks. Interbull on ICARi alamkomitee pullide hindamismetoodikate koordineerimiseks ja liikmesmaade aretuspullide hindamiseks ning kehtestab piimaveiste geneetilise hindamise meetodite rahvusvahelised standardid ja korraldab rahvusvahelist hindamist. Eesti on ICARi ja Interbulli liige alates 1995. aastast.<\/p>\n EPJ viib l\u00e4bi piimaveiste geneetilist hindamist l\u00fcpsikarja j\u00f5udluse, v\u00e4limiku, udara tervise, sigivuse, poegimise ja tootliku aja tunnuste osas kolm korda aastas. Alates 1998. aastast osaleb EPJ rahvusvahelises pullide hindamises eesti holsteini t\u00f5u baasil hinnatud pullide j\u00f5udlustunnuste, alates 2001. aastast udara tervise tunnuste ja alates 2006. aastast v\u00e4limikutunnuste osas. Eestis avaldatakse pulli hindamistulemused juhul, kui pullil oli hindamises v\u00e4hemalt 20 t\u00fctart v\u00e4hemalt kolmes karjas ja hindamistulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsus on v\u00e4hemalt 70%. Udara tervise tunnuste Interbulli hindamise tulemused on ametlikud vaid siis, kui j\u00f5udlustunnuste Interbulli hindamise tulemused on ametlikud.<\/p>\n Interbulli piimaveiste geneetilises hindamises osaleb 35 riiki, kusjuures Saksamaalt, \u0160veitsist ja USA-st edastab geneetilisse hindamisse andmeid mitu organisatsiooni.<\/p>\n Piimaveiste valikut genoomiinfo p\u00f5hjal hakati esmakordselt kasutama 2009. aastal Ameerika \u00dchendriikides ja Kanadas. Neile j\u00e4rgnes ajapikku rida teisi riike ning k\u00e4esolevaks ajaks on piimaveiste genoomselektsioon kujunenud standardseks piimaveiste aretuses kasutatavaks meetodiks maailmas. Genoomselektsiooni kasutuselev\u00f5tt on v\u00e4ga oluliselt muutnud ja m\u00f5jutanud piimaveisesektorit maailmas. Suuremat aretusedu on saavutanud riigid, kus on arvukas holsteini t\u00f5u populatsioon ning kes on \u00fchinenud genoomselektsiooni l\u00e4viviimiseks referentspopulatsioonide suurendamise eesm\u00e4rgil konsortsiumitesse.<\/p>\n Genoomaretusv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n Selleks, et erinevates riikides ja erinevate organisatsioonide poolt hinnatavad genoomaretusv\u00e4\u00e4rtused oleksid omavahel v\u00f5rreldavad, on Interbull sarnaselt klassikalisele aretusv\u00e4\u00e4rtuse hindamisele t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja metoodika genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrollimiseks ning nende samale skaalale teisendamiseks (GMACE). Genoomaretusv\u00e4\u00e4rtus (Genomic enhanced breeding value, GEBV) on genot\u00fcpiseeritud DNA-piirkondade kogum\u00f5ju ehk otsese genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuse ja klassikalise aretusv\u00e4\u00e4rtuse kaalutud summa. Otsene genoomi v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5i otsene genoomaretusv\u00e4\u00e4rtus (Direct genomic value, DGV) on k\u00f5igi genot\u00fcpiseeritud ja anal\u00fc\u00fcsitud SNP-de (single nucleotide polymorphism, \u00fchenukleotiidne pol\u00fcmorfism) summaarne m\u00f5ju, mis t\u00e4nu sellele, et tegu ongi vaid valitud DNA piirkondadega (kuigi varieeruvamate ja seel\u00e4bi ka aretusv\u00e4\u00e4rtusesse enam panustavate DNA piirkondadega), ei h\u00f5lma kogu genoomi aditiivgeneetilist m\u00f5ju.<\/p>\n L\u00e4htuvalt Interbulli kodulehel toodust, on k\u00e4esolevaks ajaks genoomselektsiooni kasutusele v\u00f5tnud USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Belgia, \u0160veits, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Sloveenia, Iirimaa, T\u0161ehhi, Austria, Norra ja Ungari. Seejuures on P\u00f5hjamaad (Soome, Rootsi ja Taani) koondunud \u00fchte organisatsiooni (Nordic Cattle Genetic Evaluation) ning Saksamaa ja Austria on koondunud kolme t\u00f5u hindamiseks. Rahvusvahelise hindamise tarvis saadavad Interbullile piima-, rasva- ja\/v\u00f5i valgutoodangu genoomaretusv\u00e4\u00e4rtusi 23 ettev\u00f5tet 23 riigi 41 veisepopulatsiooni kohta.<\/p>\n Maailmas on kokku kolm piimaveiste genoomselekstsiooni konsortsiumit, neist kaks holsteini t\u00f5u osas \u2013 P\u00f5hja-Ameerika ja EuroGenomics, ning \u00fcks\u00a0 \u0161viitsi t\u00f5u konsortsium (Intergenomics).<\/p>\n 2007. aastal asusid uudset aretusv\u00f5tet \u2013 genoomselektsiooni \u2013 rakendama USA ja Kanada, kes jagasid omavahel ka andmeid. Nendega liitusid \u00fchise genoomselektsiooni l\u00e4biviimiseks ka Itaalia ja \u00dchendkuningriigid. 2009. aastal asutati Euroopas konsortsium EuroGenomics, mille liikmed on VikingGenetics (Taani, Rootsi, Soome), Evolution (Prantsusmaa), IT Solutions for Animal Production (vit) (Saksamaa), German Livestock Association (BRS) (Saksamaa), CRV (Holland\/Belgia), CONAFE (Hispaania), MCB Krasne ja The Polish Federation of Cattle Breeders and Dairy Farmers (Poola).<\/p>\n 2009. aastal moodustati \u0161viitsi t\u00f5u osas genoomselektsiooni konsortsiumi Intergenomics, kuhu on \u00fchinenud Saksamaa, Austria, \u0160veits, USA ja Kanada ning geneetiline hindamine viiakse l\u00e4bi Interbulli keskuses teenuslepingu alusel.<\/p>\n Teadaolevalt ei ole kumbki holsteini t\u00f5u konsortsium huvitatud laienemisest, st uute liikmete kaasamisest, kuna liituda soovijate holsteini t\u00f5u populatsioonid on v\u00e4ikesed ja\/v\u00f5i on aretuses kasutatud pullid kasutuses \u00fcleilmselt, mist\u00f5ttu need ei suurenda oluliselt pullide referentspopulatsiooni.<\/p>\n Kuna ka v\u00e4iksemate holsteini populatsioonidega riigid<\/strong> on huvitatud genoomselektsiooni alasest koost\u00f6\u00f6st, sh \u00fchisest pullide referentspopulatsiooni suurendamisest, et saavutada suuremat geneetilist edu oma holsteini populatsioonis ning teada saada oma pullide paremust v\u00f5rreldes teiste riikidega, kogunes Interbulli osalemisel initsiatiivgrupp, et asutada uus konsortsium just nende riikide jaoks, kes ei ole kaasatud \u00fchtegi olemasolevasse holsteini t\u00f5u genoomselektsiooni konsortsiumisse. Eeskuju v\u00f5eti 2017. aastal Interbulli keskuse toel asutatud \u0161viitsi t\u00f5u osas moodustatud genoomselektsiooni konsortsiumist Intergenomics. Initsiatiivgrupp uuris uut v\u00f5imalust genoomselektsiooni rakendamiseks holsteini t\u00f5us v\u00e4ikeste holsteinipopulatsioonide baasil. Initsiatiiv nimetati InterGenomics-Holstein (IgHOL) \u2013 \u201eImplementation of genomic selction in Holstein\/ Genoomselektsiooni rakendamine holsteini t\u00f5us\u201c. Riikide huvide ja olemasoleva olukorra selgitamiseks koostati k\u00fcsimustik, mis saadeti 21 riigile (tabel 5). Tagasiside vastuste n\u00e4ol saadi 15-st riigist. Lisaks tundis ise temaatika vastu huvi Makedoonia.<\/p>\n Projekti l\u00e4biviimseks kavandati j\u00e4rgmised etapid:<\/p>\n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 osalemisest huvitatud riikide olemasolu;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Interbulli keskuse toetus;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 andmete ettevalmistamine vastavalt InterGenomici projekti andmefaili formaadile;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kasutada Intergenomicsi metoodikat;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 viia l\u00e4bi testhindamine;<\/p>\n 6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 selgitada v\u00e4lja rutiinse hindamise maksumus;<\/p>\n 7)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 rakendada rutiinne hindamine.<\/p>\n See tegevus ei viinud uue konsortsiumi moodustumiseni.<\/p>\n Arvestades genoomselektsiooni alast olukorda maailmas, on Eestil kolm v\u00f5imalust.<\/strong><\/p>\n II osa t\u00f6\u00f6de juhtpartner oli Eesti Maa\u00fclikool<\/p>\n III osa. Genot\u00fcpiseerimine; Genot\u00fcpiseerimiseks vajalike proovide ettevalmistamine ja genot\u00fcpiseerimise l\u00e4biviimine.<\/strong><\/p>\n Siin toimus sobivatelt pullidelt proovide kogumine ning Piimaklaster, ETK\u00dc ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TTAK) pidasid\u00a0\u00a0 koost\u00f6\u00f6s l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi erinevate Euroopa t\u00f5uaretusorganisatsioonidega saamaks genot\u00fcpiseerimisandmetelt noorpullide aretusv\u00e4\u00e4rtused. Kokkuleppele j\u00f5uti Saksamaa t\u00f5uaretusorganisatiooniga (Bundesverband Rind und Schwein e. V). Siin on oluline r\u00f5hutada koost\u00f6\u00f6 t\u00e4htsust. Tavaliselt ei v\u00e4ljastata pullide aretusv\u00e4\u00e4rtusi teistele riikidele, kuna pullid ja nende sperma on oluline \u00e4ritegevuse l\u00f5ik.\u00a0 Ilma ETK\u00dc osaluseta ei oleks Piimaklaster ega TTAK saanud sellist kokkuleppet s\u00f5lmida. III osa t\u00f6\u00f6de juhtpartner oli TTAK<\/p>\n Pullid valiti\u00a0\u00a0 t\u00f5uraamatule vastavad, karjadest,\u00a0 lisades lubavad noorpullid.<\/p>\n Projekti k\u00e4igus genot\u00fcpiseeriti ja genoomhinnati Saksamaal Vereinigte Informationssysteme Tierhaltung w.V.-s (VIT) 2020. aasta l\u00f5pus ja 2021. aasta alguses 40 aastatel 2015-2019 s\u00fcndinud eesti holsteini t\u00f5ugu (EHF) pulli. Igale pullile hinnati nende p\u00f5lvnemise ja genot\u00fc\u00fcbi ning EuroGenomics\u2019i referentspopulatsiooni alusel 66 genoomaretusv\u00e4\u00e4rtust ja -indeksit, sh ka mitmed Eestis mittehinnatavad terviseriskide ja haiguste genoomaretusv\u00e4\u00e4rtused. Koos nimetatud pullidega genoomhinnati VIT-s 2049 aastatel 2018-2020 s\u00fcndinud EHF lehmikut, keda on ka kasutatud EHF pullide v\u00f5rdlusgrupina. (innovatsiooniprojekt \u201cEesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuse alusel\u201c)<\/p>\n K\u00f5ik hinnatud genoomaretusv\u00e4\u00e4rtused ja -indeksid on esitatud punktiskaalal (va aretusv\u00e4\u00e4rtused piima-, rasva- ja valgutoodangule ning piima rasva- ja valgusisaldusele, mis on vastavalt kilogrammides ning protsentides) libiseva baasi suhtes. Viimase moodustavad hindamisaastast 4-6 aastat varem Saksamaal s\u00fcndinud lehmad \u2013 praegusel juhul Saksamaal aastatel 2014-2016 s\u00fcndinud lehmad, kelle genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuste ja -indeksite keskmiseks on v\u00f5etud 100 ja standardh\u00e4lbeks 12 punkti.<\/p>\n \u00dclevaade EHF pullidele ja lehmikutele hinnatud genoomaretusv\u00e4\u00e4rtustest ja -indeksitest on toodud lisas\u00a0 5 (EHF pullide genoomaretusv\u00e4\u00e4rtused). Juhul, kui hinnatud aretusv\u00e4\u00e4rtused\/-indeksid on saadud mitmete erinevate aretusv\u00e4\u00e4rtuste kombinatsioonina, on \u00e4ra toodud ka arvutusvalemid. Lisaks on esitatud Saksamaal hinnatud genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuste kodumaised vasted v\u00f5i sarnased indeksid.<\/p>\n IV osa. Eesti piimaveiste referentsandmebaasi loomine. Eesti holsteini t\u00f5ugu piimaveiste genot\u00fc\u00fcbiandmete ja aretusv\u00e4\u00e4rtuste referentsandmebaasi koostamine<\/strong><\/p>\n Siin toimus kogu projekti anal\u00fc\u00fcsitegevus sh ka \u00fchine anal\u00fc\u00fcs teise innovatsiooniprojekti \u201cEesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuse alusel\u201d andmetega. T\u00f6\u00f6de juhtpartner oli TTAK<\/p>\n L\u00e4htudes I ja II osa tulemustest ning eelistades eelk\u00f5ige praktilisi (ettev\u00f5tjale) suunatud eesm\u00e4rke loobuti vana pullide arhiivi genot\u00fcpiseerimisest ning valiti pigem v\u00e4iksem hulk kohalikke ja kasutuses olevaid noorpulle. Teiseks tehti ettepanek projekti muutmiseks ning Eesti populatsiooni olukorra selgitamiseks\/hindamiseks esimese aasta lehmikute genot\u00fcpiseerimise teel. See oli siis Eesti piimaveiste referentsandmete kogumise metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise osa siinse populatsiooni genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuste hindamise alustamiseks. Selle juurde kuulus riikidevahelise \u00fchise populatsiooni referentsv\u00e4\u00e4rtuste kirjeldamine ja anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n Genot\u00fcpiseeritavate loomade koguarv<\/strong><\/p>\n Teadusuuringud keskenduvad genot\u00fcpiseeritavate isas- ja emasloomade valiku strateegiatele aretusedu ja valiku t\u00e4psuse seisukohalt. Nende uuringute kohaselt piisab 20%-50% isakandidaatide genot\u00fcpiseerimisest saavutamaks v\u00e4hemalt 80%-i maksimaalsest (k\u00f5igi isakandidaatide genot\u00fcpiseerimisel saadavast) genoomselektsiooni kasust. Emasloomade puhul tuleb genot\u00fcpiseerida minimaalselt 50% potentsiaalsetest aretusloomadest saavutamaks v\u00e4hemalt 80%-list kasu. Kui eesm\u00e4rgiks on geneetilise variatsiooni hindamine genot\u00fcpiseerimisandmete baasil, tuleb l\u00e4htuda pigem alleelisageduste hindamise t\u00e4psusest. Kui genot\u00fcpiseerida 2000 mullikat, kes moodustavad ligikaudu 10% mullikate koguarvust, siis peaks seel\u00e4bi saama piisavalt t\u00e4pselt hinnata alleelisagedusi vahemikus 5-95%, mis on n\u00e4iteks standardseks piiriks alleelide kaasamisel \u00fclegenoomsetesse assotsiatsiooniuuringutesse.<\/p>\n Olulisemad j\u00e4reldused saadud tulemustest on j\u00e4rgmised:<\/strong><\/p>\n L\u00f5pparuandele on lisatud ka vahearuanded eraldi failidena (Lisa 1, I etapp inventuur<\/a>; Lisa 2, valimi koostamine<\/a>; Lisa 3, Anal\u00fc\u00fcs uue piimaveiste genoomselektsiooni konsortsiumi\u00a0 moodustamisest huvitatud riikide aretusorganisatsioonidest<\/a>; Lisa4, EHF_lehmikute valim genot\u00fcpiseerimiseks<\/a>; Lisa 5, EHF pullide genoomaretusv\u00e4\u00e4rtused<\/a> )<\/p>\n Projekti t\u00f6\u00f6d tehti Piimaklastri, Eesti T\u00f5uloomakasvatajate \u00dchistu, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS ja Eesti Maa\u00fclikooli neljaaastase \u00fchist\u00f6\u00f6na<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kui veel eelmise sajandi esimesel poolel oli Eestis domineeriv piimaveiset\u00f5ug eesti punane, nt 1965. aastal oli selle osat\u00e4htsus 69,2%, siis praeguseks on j\u00f5udluskontrolli andmetel \u00fcle 82% k\u00f5igist piimalehmadest Eestis holsteini t\u00f5ugu. Nimetatud t\u00f5ug on ka \u00fcleilmselt domineeriv piimaveiset\u00f5ug, kelle osas rakendatakse \u00fcha enam traditsioonilise pullidele j\u00e4rglaste p\u00f5hjal antava geneetilise hinnangu asemel genoomip\u00f5hist aretusv\u00e4\u00e4rtuse hindamist, mida […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":547,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"leht-pildiga.php","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1193"}],"collection":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1193"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1193\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n