Eestis on piimatoomise m\u00f5ttes kaks olulisemat t\u00f5ugu: eesti hol\u0161teini – ning eesti punane t\u00f5ug. Viimase paari aastak\u00fcmne aretust\u00f6\u00f6 j\u00e4rgi on Eesti veisepopulatsioon Euroopa mastaabis paremaid. Praeguselt tasemelt edasi liikumiseks on meile vajalik uusima aretustehnoloogia, genoomselektsiooni (maailmas ca viimased 5 aastat) kasutuselev\u00f5tt. Geneetilised markerid annavad aretuses varasemaga v\u00f5rreldes palju rohkem ja t\u00e4psemat informatsiooni nii loomade j\u00f5udluse-, v\u00e4limiku-, tervise kui ka nende toodangu (piim, liha) omaduste kohta, samuti kiireneb aretust\u00f6\u00f6 oluliselt. Genoomselektsiooni eelduseks on aga loomade geneetiliselt kirjeldatud v\u00f5rdlusbaasi loomine. Siin on v\u00e4ikestel riikidel v\u00f5rreldes suurtega raskem, kuna nende loomade arv on v\u00e4ike ja suured riigid ei ole nende kaasamisest huvitatud. Eesti piimaveistest on juba praegu 95% loomadest kaasatud j\u00f5udluskontrolli, seega on meil fenot\u00fc\u00fcbi ja geeniinfo kombineerimiseks v\u00e4ga head eeldused.<\/p>\n
Eesti h\u00e4id eeldusi aluseks v\u00f5ttes uuris Piimaklaster oma partnerite kaasabil olukorda ja sobivaid lahendusi edaspidiseks kahe suuremahulise innovatsioonitegevusega. i) “Uue Ida- ja\/v\u00f5i P\u00f5hja-Euroopa genoomselektsiooni konsortsiumi loomise eeluuring. Eesti piimaveiste genoomaretusv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva hindamiss\u00fcsteemi ettevalmistamine”<\/a> ja ii) “Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuse alusel”<\/a>. Tegevuse kokkuv\u00f5tted on leitavad allj\u00e4rgnevast tekstist linkide alt v\u00f5i innovatsioonitegevuste pealkirjade alt avanevatel eraldi\u00a0 aruandluse veebilehtedel.<\/p>\n Projekt “Uue Ida- ja\/v\u00f5i P\u00f5hja-Euroopa genoomselektsiooni konsortsiumi loomise eeluuring. Eesti piimaveiste genoomaretusv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva hindamiss\u00fcsteemi ettevalmistamine<\/a>“<\/strong> koosnes neljast osast:<\/p>\n Eelpoolsed tegevused andsid ettepaneku ja metoodilise alusinfo<\/a> et viia l\u00e4bi eraldi innovatsioonitegevusena “Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusv\u00e4\u00e4rtuse alusel”. Suurtes genoomselektsiooni konsortsiumites osalemine ei pruugi olla Eesti osapoolte tegevusest s\u00f5ltumata v\u00f5imalik. Siiski on Eesti karjakasvatajatele vajalik saada \u00fclevaade Eestis oleva karja geneetilisest v\u00e4\u00e4rtusest. Selleks genot\u00fcpiseeriti Eesti esimese aasta lehmikute valim (ca 10% loomadest, 2200 looma) ning saadi selle valimi aretusv\u00e4\u00e4rtus \u00a0Saksa (eesti hol\u0161teini t\u00f5ug) ja P\u00f5hjamaade skaalal (eesti punane t\u00f5ug) nende populatsioonide aretushinnete alusel. Selle j\u00e4rel on v\u00f5imalik nii karjakasvatajatel \u00fcksikuna kui aretuse eestvedajal ETK\u00dc-l v\u00e4lismaiseid aretusv\u00e4\u00e4rtusi seostada paremini siinse keskmisega ning seada edasisi aretuse eesm\u00e4rke.\u00a0 Tehti selgitav \u00fclevaade rahvusvaheliste aretusv\u00e4\u00e4rtuste teisendamisest<\/a>, samuti on nii pullide kui lehmikute aretusv\u00e4\u00e4rtust anal\u00fc\u00fcsivate aruannete osaks selgitavad tabelid, kus on selgitatud aretusv\u00e4\u00e4rtuste arvutamist eri riikides ning nende omavahelist v\u00f5rreldavust. V\u00f5rreldes alul planeerituga laiendati anal\u00fc\u00fcsi m\u00f5lemale olulisemale t\u00f5ule, eesti hol\u0161teini k\u00f5rval anal\u00fc\u00fcsiti ka eesti punase t\u00f5u olukorda.<\/p>\n\n