Ilma kahtluseta on piimandussektorile j\u00e4tkuvalt oluline piima kvaliteet, mis v\u00f5imaldaks piimat\u00f6\u00f6stustes teha k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega tooteid. Arvestades, et Eesti piimatootmise maht \u00fcletab kaks korda sisemaise tarbimise, on eksporditurgude turun\u00f5uded toodetele omakorda sisendiks toorpiimale esitatavatele kvaliteedin\u00f5uetele. Oluliseks eelduseks oli kallima toodetegrupi osakaalu so. kauems\u00e4ilivate toodete nagu juustud ja pulbritooted kasv t\u00f6\u00f6stuste tooteporfellides, mis omakorda v\u00f5imaldaks suurendada kvaliteetse piima eest makstavat hinda tootjaile. K\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega toodete arendamisel on oluline teada, kuidas peaksid muutuma kvaliteedin\u00e4idikud, mille kaudu sektor kogu protsessi suunab. Tootja-t\u00f6\u00f6stuse vahelises koost\u00f6\u00f6s on piima hinna m\u00e4\u00e4ramisel osa toorpiima kvaliteedin\u00e4idikutel. N\u00e4itaja taseme muutmiseks v\u00f5i uute n\u00e4idikute kasutuselev\u00f5tuks on vaja teada, mismoodi peaks muutuma t\u00f6\u00f6protsess \u00fche v\u00f5i teise osalise juures, samuti hinnata uue n\u00e4idiku juurutamiseks vajalikke kulutusi.<\/p>\n
Projekti t\u00f6\u00f6d olid jaotatud neljaks osaks:<\/p>\n
Perioodil mai 2019 kuni aprill 2020 anal\u00fc\u00fcsiti Piimaklastri tellimusel varutava toorpiima kvaliteeti neljas Eesti piimat\u00f6\u00f6stuses. Kokku anal\u00fc\u00fcsiti sel perioodil 477 piimaproovi, mis v\u00f5eti samaaegselt k\u00f5igis piimat\u00f6\u00f6stustes. .<\/p>\n
Uuritud n\u00e4idikud olid:<\/p>\n
Piima rasva- ja valgusisalduse osas vastas proovide mediaan \u00fcsna t\u00e4pselt Eesti P\u00f5llumajandusloomade J\u00f5udluskontrolli AS-i (EPJ) kontroll-l\u00fcpside keskmisele. V\u00f5etud proovide keskmine rasvasisaldus oli 3,89% (EPJ kontroll-l\u00fcpside keskmine samal ajal 3,91%) ja keskmine valgusisaldus 3,40% (EPJ keskmine 3,41%). Piimat\u00f6\u00f6stuste l\u00f5ikes olid kokku ostetud piima rasva- ja valgusisaldused siiski statistiliselt oluliselt erinevad ulatudes rasvasisalduse puhul 3,83%-st 3,95%-ni ja valgusisalduse puhul 3,36%-st 3,45%-ni. Seejuures olid valgu- ja rasvasisaldus omavahel seotud, st t\u00f6\u00f6stustes, mille kokku ostetud piim olu k\u00f5rgema rasvasisaldusega, oli k\u00f5rgem ka valgusisaldus.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus leiti ka, millised oleksid olnud piimarasva ja \u2013valgu hinnad kui Eestis oleks sel perioodil makstud piima kokkuostul rasva- ja valgusisaldusel p\u00f5hineva hinnamudeli alusel. Anal\u00fc\u00fcsi eeldus oli, et rasva- ja valgup\u00f5hine piima kokkustuhind on v\u00f5rdne Eesti statistilise keskmise kokkuostuhinnaga. Sel juhul oleks 1 kg piimarasva hinnaks olnud 3,36 eurot ja 1 kg piimavalgu hinnaks 5,18 eurot. Nende hindade p\u00f5hjal leiti nelja projektis osalenud piimat\u00f6\u00f6stuse teoreetilised piima rasva- ja valgusisaldusel p\u00f5hinevad kokkuostuhinnad, mis j\u00e4id vahemikku 302,9-310,6 eurot\/tonn. Seega oli arvutuslik kokkuostuhindade erinevus 7,7 eurot tonni piima kohta, mis moodustab 2,5% Eesti tolle perioodi keskmisest. Antud tulemused viitavad sellele, et madalama rasva-ja valgusisaldusega piima ostvatel piimat\u00f6\u00f6stustel on keerulisem maksta Eesti keskmist v\u00f5i sellest k\u00f5rgemat piima kokkuostuhinda, samal ajal kui k\u00f5rgema rasva- ja valgusisaldusega piima ostvate t\u00f6\u00f6stuste jaoks on kasulik osta piima Eesti keskmise hinnaga v\u00f5i sellest odavamalt.<\/p>\n
Piimaproovide anal\u00fc\u00fcsitulemused andsid kinnitust sellest, et piima laapumist iseloomustavate kvaliteedin\u00e4itajatega on olukord hea. Piima laapumise aeg (RCT) peaks olema pikem kui 8 minutit. 2,7% anal\u00fc\u00fcsitud proovidest oli laapumisaeg l\u00fchem kui 8 minutit. \u00dches projektis osalenud ettev\u00f5ttes laapus 8 minutist kiiremini 7,0% proovidest. Kalgendi maksimaalne tugevus 30 minutit p\u00e4rast laapens\u00fc\u00fcmi lisamist (E30<\/sub>) peaks olema v\u00e4hemalt 20 mm. K\u00f5ikide v\u00f5etud proovide puhul oli see n\u00f5ue t\u00e4idetud ning ka ettev\u00f5tete vahel ei esinenud selle n\u00e4itaja osas olulisi erinevusi. Keskmiselt kulus kalgendi tugevuse 20 mm (K20<\/sub>) saavutamiseks 3,9 minutit. Kalgendi maksimaalne tugevus (Emax<\/sub>) peaks olema v\u00e4hemalt 30 mm. Sellele tingimusele ei vastanud 0,4% anal\u00fc\u00fcsitud proovidest, st aasta jooksul esines kahes projektis osalenud ettev\u00f5ttes \u00fcks selline proov.<\/p>\n Aasta jooksul anal\u00fc\u00fcsitud proovide tulemusena selgus, et 61,4% proovide puhul oli mikroorganismide arv ml-s \u226450\u00a0000, st selle n\u00e4itaja poolest oli tegu Eliit klassi piimaga. K\u00f5rgema sordi piima l\u00e4vendile vastas 15,1% proovidest, I sorti kuulus mikroorganismide \u00fcldarvu poolest 8,8% proovidest ja II sorti 14,7% proovidest. Piimat\u00f6\u00f6stuste l\u00f5ikes olid proovide keskmised k\u00fcllaltki erinevad. Mikroorganismide \u00fcldarvu poolest Eliit klassi tingimustele vastavate proovide osakaal ulatus 55%-st 71%-ni.<\/p>\n<\/h4>\n
Piima h\u00fcgieen<\/h5>\n
\n\n
\n Kvaliteediklass<\/td>\n Kirjeldus<\/td>\n Mikroorganismide arv ml-s<\/td>\n Somaatiliste rakkude arv ml-s<\/td>\n<\/tr>\n \n Eliit<\/td>\n V\u00e4ga hea kvaliteet<\/td>\n \u2264 50 000<\/td>\n \u2264 300 000<\/td>\n<\/tr>\n \n K\u00f5rgem<\/td>\n Hea kvaliteet<\/td>\n \u2264 100 000<\/td>\n \u2264 400 000<\/td>\n<\/tr>\n \n I<\/td>\n Rahuldav kvaliteet<\/td>\n \u2264 200 000<\/td>\n \u2264 600 000<\/td>\n<\/tr>\n \n II<\/td>\n Mitterahuldav kvaliteet<\/td>\n > 200 000<\/td>\n > 600 000<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n