Loomade heaolu on viimaste aastate kasvav nõudmine kõikjal maailmas. Toiduainetööstus on oluline sektor, loomne toore kindlasti lähiajal ei kao. Tarneahela kõiki osapooli sh riigi ametiasutusi koormavad kasvavad nõudmised ja vajadus kulude vähendamiseks. Digitaliseerimine annab selleks võimalusi. Selleks, et andmed oleksid kasutatavad tööstuse vaates tarneahelas, peame neid kirjeldama tarneahela nõuetest lähtuvalt. Lihtsustatult esitavad nõudeid tarbijad ja nende nõudeid tõlgendavad siis tööstused, pangad, kaubaketid jne erinevate kvaliteedi- ja vastutust kirjeldavate programmide kaudu. Projekti T5 (Mitmepoolse andmevahetuse kasutuslood, pilootkatsete kirjeldamine ja läbiviimine (T5) alamprojekti T5-3 raames tehti ülevaate kvaliteedimudelitest, looma heaolu programmide arengust ja ravimite kasutuse jälgimisest nende programmide sees. Olulisem on allpool lühikese kokkuvõttena. Varem innovatsioonitegevuse T4 raames kogutud mõtted ja T5-3 raames kogutu on visualiseeritud klikitava mudelina, Andmed tarneahela vaates”, kus juba terve tarneahela nõudmised-vajadused toodud ühte tervikusse kokku. Tarneahela üheks osaks on loetud ka riiki, sest Euroopa toiduhinna toetusemeetmed on olulised mõjutajad.
Klikitaval joonisel lülitada kõigepealt praegune olukord, siis tulevik. Tuleviku joonisel on osapooltele klikkides leitav lühike ülevaade tema kasust.
Koostöö ettevõtja-riik-ettevõtja senini kõige mõjukaim näide on Eestis loomade kõrgema heaolu toetusmeede, mis otse Piimaklastri karjatervise auditiprogrammi (KTP) edukast katsest pärit. Euroopas ei ole sellist näidet võtta, kus ettevõtjate edukast katsest vormitakse rahvuslik meede, millega kehtestatakse kõrgemad loomaheaolu nõudmised. Sisuliselt tõestasime ennetustegevusega võimet vähendada ravimite kasutust, samaaegselt loomade tervis paranes ja piima kvaliteet tõusis. Kuid sellega sai tehtud alles suurema ülesande esimene osa. Me ei kasuta kogutavaid andmeid mujal peale meetme enda. Meede ei saa olla eesmärk omaette. Väärtusloomes on oluline küsimus, kas annab ka tarneahelas väärtust luua lisaks meetme abil käivitatud tegevustele ja sealt tulevale toetusele. Bürokraatia üle me tihti kaebame, kuid kui vaev on nähtud, tuleks see ka appi võtta edasises väärtusloomes. Digitaliseerimine põllumajanduse toidutootmise tarneahelas võikski tähendada, et tööstuse turunduses ja kvaliteedikontrollis kasutatakse samu juba esitatud andmeid uuesti. Ja tähelepanelikult vaadates selgub, et algne andmete omanik, riik, saab tööstuse poolega koostööd tehes oma andmete kvaliteeti oluliselt tõsta. Sellega kasvab ka nende väärtus. Teisalt saab riik osapoolena võime kvaliteetsete andmete abil oma meetmeid paremini juhtida, mõõdikud on praegu kehvapoolsed.
KTP kogub loomatervise kohta rutiinselt andmeid, samuti ravimiinfot. Piimaringi põhimõttel on need andmed summaarsena koos „riigi templiga“ piimatööstuste poolt võimalik kasutusele võtta. Hiljem ka lihatööstusel. Kuna andmetest tekib aegrida, tekitab see ka olulise väärtuse. Üksikut auditit on võimalik petta, aegrida petta on pigem raske. Rohepöörde teemade venimisel, on selles lõigus tegelikult Eestil olemas arvestatav võimalus. Meie „digital nation“- termin võiks olla ka toiduainetööstusele toeks. Me võiksime selle „riigi templiga“ väita, et meie tööstuste tarneahela kontrolli ulatus on teistest parem, me suudame andmetega tõestada. Me saame tutvustada ka teistele riikidele vastutustundliku loomakasvatuse mudelit. Eesti ei osale „rohepesus“ vaid juhib toiduainetööstuse väärtusloomet digitaalsete andmete abil ka tõejärgsel ajastul.
Riik pigem kogub ja ei ole tegelenud andmete kvaliteedikontrolliga (et osutada selle alusel uusi teenuseid). Kui võtta tööstuse poolelt appi kvaliteedikontrolli loogika, paraneb ka riigi enda jaoks andmete kvaliteet. Kaugseirega sarnaselt minnakse üle proxy-tüüpi hindamisele. Täppismõõtmisele (rutiinne andmete esitamine) lisatakse tuletamine. Selleks on vajalik valideerimine, pisteline kontroll või loogiliste kontrollide süsteem. Tööstus saaks riigi templiga omakorda kapitaliseerida piima tootmisel farmis tehtud kulutused ja küsida kvaliteedi eest kõrgemat hinda.
Projekti küsimus-ettepanek riigi osapooltele on valmisolek andmete korduvkasutuseks sh anda riigi tempel andmetele. Sisuliselt see tähendab ühise oivakeskus(t)e suunas liikumist ja nende väljaarendamist. Nood peavad suutma vastutada ka andmete kvaliteedi kontrollimise eest. Siis saab andmeid päriselt edasi kasutada. Loomakasvatuses on selline osapool Eesti Põllumajanduse Jõudluskontrolli AS. See mudel on oma olemuses paindlik ja sedasi juhitav muutuvas ajas. See erineb praegusest vaatest, kus lähtutakse vaid PRIA loomaderegistrist, mille piiratud andmed on kogutud seaduse kohustusest tuleneva looma omaniku info ja toetuste info kogumiseks.
Selgitavad faktid:
- Loomaheaolu programmide haaratus maailmas madal – kuni 1% loomakarjadest. (Soome 2%, Rootsi/Taani 3%), tavaliselt audit 1 kord aastas.
- Ravimite (antibiootikumi) madalat kasutust eriti veel ei väärtustata, ainult Põhjamaad eristuvad, samas programmid käivituvad. Me ei tohi maha jääda
- Eesti KTP programm (looma kõrgema heaolu meede) on Euroopas ainulaadne. Riigi vaade on usaldusväärne
- Eesti KTP haaratus loomakarjadest on 80%, andmete kogumise tihedus hea: 12x aastas, 4 x aastas ravimid, 2024.a. aegrida on tekkinud
- Põhineb Jõudluskontrolli mudelil – (NB!) on odav, suurem osa kulusid tehakse nagunii
- Eesti võib täna olla eelduslikult natuke rohkem, kui teised. Peaksime kaaluma elektrooniliste sertifikaatide olukorra teket, kuna suurem osa nõudeid on kogu aeg täidetud (ESG/ Welfare Quality/Global Animal Partnership/ Dairy Sustainability Framework vms eri kv programmid). KTP katab väga suure osa terviseinfost. Hulk heaoluväiteid saab ka tuletada
- Sarnaselt E-valimistega, paljud ei saa aru
- Jätkusuutliku loomaheaolu hindamise metoodika otsingul julgeme väita, et paberil põhinevad auditeerimised ei ole jätkusuutlikud. Andmetepõhine tuleb selle asemele. Tõejärgne ajastu on saabunud.
- Tahaksime kapitaliseerida tehtud kulutused, mis farmi tasemel on tehtud
- Teeme koostööd. Seome samasse süsteemi kokku riigi meetmehalduse ja toiduainetööstuse väärtusloome.
- Sellega saame korraga bürokraatia vähendamise, ettevõtlusele elektroonilised sertifikaadid ja sellest tulenevad kiiremad ekspordiload. Ja loodetavasti lisaks tõhususe kasvule kõrgema piimatoote hinna ja – marginaali loomakasvatajatele tervete lehmade piima eest. Tugev ettevõtlus omakorda hoiab riigi julgeolekut sh toidujulgeoleku