16.juunil 2026.a. avati Pärnumaal Halinga rohegaasijaam. Ta on senistest Eesti biogaasijaamadest suurim ja hakkab aastas tootma 50 gigavatt-tunni mahus rohegaasi. Selle käivitamisega laieneb ringmajanduse väärtusloome kus põllumajandus ja energeetika tihedasti kokku seotud. Biometaani tootmises nähakse võimalust luua rohkem kohalikku jõukust, suurendada sõltumatust välistest kriisidest ning kujundada kogu riigile kestlikumat majandusmudelit .
OÜ Halinga juhatuse liige Raul Peetson sõnul võiks Eesti hakata käsitlema rohumaid strateegilise taastuva maavarana. Rohi söödetakse loomadele, loomad toodavad piima ning sõnnikust toodetakse biogaasi. Pärast gaasi tootmist järele jääv digestaat jõuab omakorda tagasi põldudele väetisena, aidates kasvatada uut sööta. „Me ei räägi siin ainult gaasist. Me räägime tervest ringist, kus kohalik ressurss liigub ühest väärtusahelast teise ja igas etapis loodav väärtus jääb Eestisse,“ ütles Peetson. Tema hinnangul seisab sektori järgmine suur arenguhüpe digestaadi väärindamises ja selleks jaama juures väetisevabriku käivitamises. Koostöös teadlastega soovitakse toota kääritusjäägist täppisväetisi, mis vastavad konkreetsete põldude vajadustele.
Pilt Ardo Kaljuvee
Loomakasvatus võimaldab maksimaalselt väärindada siinset maad, kasvatada kohalikku toitu, olla oluline tööandja ning toidujulgeoleku looja. Biogaasijaama abil saab väetisevabrik omale eelrikastatud toorme, mis koos lisanditega annab kõik vajaliku mulla taastootmiseks. On oluline nimetada, et orgaanilisel toormel põhinev väetis on mullale parem kui mineraalväetis. Rohkem loomi võimaldab omakorda kasvatada korraga nii toidu, väetise, biogaasi, kui kogu loodava väärtuse hulka.