Karjatervise programmide (KTP) all mõistetakse teatud tegevusi, mille eesmärk on põllumajandusloomade tervise ja tootmisvõime hoidmine kõige efektiivsemal tasemel tagades farmile konkurentsivõime ja kasumlikkuse. KTPd on komplekssed, mis tähendab, et vaatluse all on korraga kõik valdkonnad – noorkarja tervis, udara tervis, piima kvaliteet, sigimine, ainevahetus, söötmine ja sõratervis.
Karjaterviseprogrammide juurutamiseks ning sellega kaasneva karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamiseks teostati MTÜ Piimaklastri tellimusel kaheaastane pilootuuring (aprill 2017 kuni märts 2019). Projekti käigus töötati välja ja testiti Eesti piimaveisefarmidele sobivad karjatervisealased protokollid, sh HACCP süsteemi rakendusi viies eri suurusega Eesti piimaveisefarmis: ca 100 lehma, kolmes ettevõtet 600-800 lehma ning üks ettevõte ca 1800 lehma.
Projekti tulemusena kinnitati karjatervise programmi rakendamise soodsat mõju loomade tervisele ja toodangule, millega kaasnes ka ettevõtete kasumlikkuse paranemine. Kui perioodi kaalutud keskmisena olid karjatervise kulud keskmiselt 22 eurot ühe tonni toodetud piima kohta, siis neljas farmis viiest vähenesid need keskmiselt 7-8 eurot ühe tonni kohta. Kuna KTPdega kaasneb ravimite kasutamise, loomade tervise ja seeläbi ka heaolu paranemine, aitab nende rakendamine kaasa ka tarbijate ootuste täitmisele. KTP-d peaksid olema tulevikus loomulik osa ettevõtte kvaliteedi kontrollsüsteemist.
Kes moodustavad karjatervise meeskonna?
Karjatervise programm on meeskonnatöö, mille olulisteks osapoolteks on farmi enda töötajad eesotsas farmijuhatajaga ning karja nõustav(ad) loomaarst(id). Kindlasti on karjaterviseprogrammidesse oluline kaasata kõik farmi nõustavad inimesed (näiteks söötmisnõustaja, aretusnõustaja jt). Vajadusel kaasatakse programmi selle läbiviimise ajal olulisi konsultante.
Kuidas karjatervise programmi läbi viia?
KTPde läbiviimise eelduseks on pidev ning objektiivne andmete kogumine ja registreerimine. Kõiki ülal loetletud valdkondi iseloomustavad teatud tulemusnäitajad, mille kõrvutamine eesmärgipäraste väärtustega aitab tuvastada probleemseid valdkondi. Enamik andmeid kogutakse üksikute loomade tasemel, kuid karja tervise ja jõudluse hindamiseks summeeritakse need karja tasemele. Karja näitajate analüüsil on suureks abiks Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi poolt väljastatavad koondaruanded ja raportid. Erinevate valdkondade andmeid analüüsides selgitatakse välja farmi tugevused ja nõrkused. Lähtudes tulemuste saavutamist pärssivatest teguritest koostatakse KTP tegevusplaan. Ka nendes valdkondades, mille tulemusnäitajad on farmi rahuldavad, toimub andmete järjepidev monitooring (joonis 1). Sellega on võimalik probleemid avastada ja sekkuda juba väikeste kõrvalekallete puhul ehk tavalisest palju suuremat rõhku pööratakse just probleemide ennetamisele.
Joonis 1. Karjaterviseprogrammi skeem
Mida karjaterviseprogrammi läbiviimine farmilt eeldab?
Karjaterviseprogrammi efektiivseks läbiviimiseks on vajalik eeskätt hea koostöö ja usaldus meeskonna liikmete vahel. Farmijuhataja või teine programmiga seotud isik peab igakuiselt täitma karja tervist ja tootlikkust iseloomustavaid näitajaid koondavat küsimustikku (Lisa1_KTP_küsimustik). Need andmed on olulised farmis probleemkohtade tuvastamiseks, aga ka programmi tulemuslikkuse hindamiseks. Valdavalt korra kuus toimub karjatervise programmi läbiviiva loomaarsti/loomaarstide visiit farmi, mille käigus kaardistatakse karjatervise küsimustiku abil farmi tugevused ja nõrkused, motivatsiooni küsimustiku (Lisa2_Farmeri_rahulolu_küsimustik) abil kehtestatakse tööde ja tegevuste järjekord vastavalt farmi/töötajate prioriteetidele. Sellele järgneb loomaarstipoolne probleemide analüüs – tuvastatakse probleemi põhjustavad tegurid antud farmis ning farmile koostatakse tegevuskava, mis aitab liikuda farmi püstitatud eesmärkide suunas.
Programmi juurutamise ja farmide järjepideva nõustamise eest kandsid hoolt Eesti Maaülikooli (EMÜ) loomaarstid Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist: Kerli Mõtus, Piret Kalmus, Kalmer Kalmus, Ants Kavak, ettevõtete majandusnäitajate ning projekti mõju analüüsi teostasid Ants-Hannes Viira ning Helis Luik-Lindsaar EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudist.
