Tegevuse T5 eesmärk oli tegevuste T3, (Loomade heaolu hindamise võimalikkus digitaalsetelt seadmetelt kogutud andmete alusel) ja T4 (Andmeallikate, osapoolte ja üldolukorra kaardistamine mitmepoolseks andmevahetuseks tarneahelas) saadud kasutuslugude ja ettepanekute tehniline analüüs ja piloteerimine. Selleks soovitakse katsetada mitmepoolset andmevahetust tarneahelas valitud kasutajalugude piires. Tarneahela osapoolteks loetakse mitte ainult piimandusega seotud osapooli vaid ka tarnijaid ja riigi ametkondi nagu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus-ja Toiduamet, samuti valdkonnale monopoolsena teenuseid pakkuvaid riigiettevõtteid nagu AS Vireen ja Eesti Põllumajanduse Jõudluskontrolli AS. Projekti tulemusena antakse ülevaade millised on eri platvormide ja IT- lahenduste ühendamise võimalused, probleemid ning nende olulisemad põhjused.
Projekti tulemused annavad kogemuse ja sisendi edasiseks põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tarneahela tervikliku digiteerimise arendamiseks ja planeerimiseks. Kuidas digitaliseerimise käigus arendada lahendusi mis on täisautomaatsed või võiks osapoolte aega säästa teatud ulatuses. Teostamise käigus otsitakse ka tähelepanekuid, mida alul planeerimisel ei osatud arvesse võtta kuid võiksid osutuda edaspidi oluliseks. Pilootkatsed sõltusid Piimaklastriga mitteseotud kolmandate osapoolte huvist ja kaasatulekust, seega ei ole tulemus ette teada.
Valitud kasutuslugudest täpsustatati ja koostatati tehniliseks pilootkatseks järgmised näited:
- Loomade utiliseerimise töövoo digitaliseerimise analüüs ja disain. Pilootkatse tehnilise sisu koostamine ja selle katsetamine (ettevõtja/ettevõtja/riik/) andmevahetuse mudel) (T5-1)
- Karjatervise andmed. Terviseandmete väärtuse teke väärtusahela algosas (T5-2)
- Looma terviseandmete väärtustamine tarneahela järgmistes etappides. Agregeeritud andmete töömudel kasutamiseks toiduainetööstuse turunduses s.h. oletatav andmete töövoo & perioodsuse kirjeldus (T5-3)
Näiteks valitud juhtumid võimaldavad, mitte ainult teoreetiliselt arutleda, vaid seletavad praktiliselt ära, kuidas looma andmeid saaks erinevalt kasutada väärtusloomeks. T5-1 on mitmepoolse andmevahetuse näidis, kus teenus algab varem kogutud andmete alusel, kuid teenust jätkab kinnituse aluselt teine osapool, ilma et andmeid uuesti peaks sisestama. Paberikasutus kaob, kasutatav andmete hulk on suhteliselt väike. T5-2 tegeleb terviseandmetele rahalise väärtuse näidetega väärtusahela algosas. T5-3 on konkreetne näide, kus paljude andmete: farmiseadmete, ravimite kasutuse ja sööda kvaliteedi jms andmed võiksid elektroonilise sertifikaadi kaudu hakata looma väärtust tarneahela järgmistes etappides. Seal oleks nad sisuliselt piimatoote jälgitavuse osaks. Veise elektroonilise tervisepassi ideest saab sisuliselt karja tervisepass ning nonde kogumist hiljem toiduainetööstuse toorme kontrolli kinnitav kvaliteeditööriist – elektrooniline sertifikaat. Viimasel saab ajas lülitada näitajaid sisse või välja lähtuvalt nõudmiste muutumisest ja võimaldades süsteemi paindlikkust muutuvas ajas. Senisega võrreldes totaalselt uudne, on ettepanek andmete ristkasutusest riigiametite ja ettevõtjate vahel. Luues ühised kasutajalood riigiametite ja ettevõtjate töövoost, on võimalik vähendada üleliigset koormust mõlemal pool säilitades samas vajaliku kontrolli. Sisuliselt saab T5-1 õppetunni näitel lahendada ka keerukama ülesande
Innovatsioonitegevus viidi ellu Piimaklastri, Mooncascade OÜ, Helves OÜ, Vebilo OÜ, HeiVäl OÜ ja Eesti Põllumajanduse Jõudluskontrolli AS ühistööna.