Warning: Undefined array key "path" in /data02/virt60861/domeenid/www.piimaklaster.ee/htdocs/wp-content/mu-plugins/vm_wp.php on line 27
» Andmeallikate, osapoolte ja üldolukorra kaardistamine mitmepoolseks andmevahetuseks tarneahelas

Andmeallikate, osapoolte ja üldolukorra kaardistamine mitmepoolseks andmevahetuseks tarneahelas

Andmevahetuse korraldamise eeldus on huvitatud osapoolte tehnilise olukorra ja võimaluste teadmine. Ühendused luuakse alati konkreetsete programmide ja masinate vahel. Innovatsioonitegevusega soovitakse anda oma panus põllumajanduse ja toiduainetööstuse tarneahela tervikliku digiteerimise planeerimiseks ja arendamiseks. Teisalt on põllumajandus olulisel määral seotud kohustusliku suhtlusega riiklike organisatsioonidega. Projektis tahame tulevikuks visandada andmete kasutusteid, arvestades eri osapooltena mitte ainult ettevõtja/ettevõtja suhet, vaid ka ettevõtjate ja riigiorganisatsioonide mõlemasuunalist suhtlust. Selleks, et ühiselt leida inimtööjõuvabad ja õiguskindlad andmevahetuslahendused andmete jõudmiseks loomapidajate infosüsteemidest riigi infosüsteemidesse ja vastupidi. Oluliseks eesmärgiks on hoida tulevikus kokku aruandlusega seotud tööjõumahukaid tegevusi nii ettevõtjate kui ka riigiasutuste poolel.

Tegevus on eeldus-etapiks mitmepoolse andmevahetuse katseprojektile, et formeerida piloteeritavad kasutajalood või nende mustandid.

Projekti eesmärgiks oli:

  • Piima ja piimatoodete tarneahelas (esmatootmine, toiduainetetööstus, laborid logistika, hulgi- ja jaekaubandus, andmete andmine avalikule sektorile, taotlused ja kontrollid) kasutatavate programmide kaardistamine eri tarkvara tüüpide ja otstarbe lõikes.
  • Tarkvaraga integreeritud masinate ja seadmete ning nendega seotud tarkvaraplatvormide andmekorje kaardistamine.
  • Ettevõtetes olemasolevate digilahenduste võimaluste ning uute ja täiendavate lahenduste vajaduse kaardistamine. Ettevõtetes olemasolevate digilahenduste võimaluste (näiteks aruandluse ja analüütika osas) mittekasutamise põhjuste väljaselgitamine.
  • Jõudluskontrolli süsteemides kasutatavad loomade andmete ülevaade, üldised andmevahetusformaadid ametkondade (PRIA, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll (EPJ), PTA) programmide vahel (E-PRIA, Vissuke jt) ja lahendused nii meil, kui ümbruskonna (Põhjala) riikides. Samuti teadaolevad andmete ühendamist ja selle sertifitseerimist puudutavad arendused üleilmse loomaandmete registreerimisorganisatsioonide ühenduse ICAR koostöös.

Projekti tulemused lühidalt:

  • Piimatootmisettevõttes tekib iga päev palju andmeid, kõige rohkem neist jõuab EPJ  Vissukese programmi, osa ka PRIA andmebaasi.
  • Ettevõtte sees eri rakenduste vahelised andmevahetuse võimalused on paranemas, kuid Eestis pakutav kasutajatugi ei ole heal tasemel.
  • Digiandmetest väärtuse loomise potentsiaal on praegu veel suuresti kasutamata.
  • Loomade tervist puudutavate andmete puhul on oluline välja töötada ülemaailmsed või üle-Euroopalised haiguste klassifitseerimise standardid. Nende puudumisel ei ole andmevahetus sisulises mõttes võimalik, sest koondatavatest andmetest ei saa järeldusi teha. Lisaks vajab eraldi tähelepanu jalgade ja noorkarja tervishoid.
  • Nõudlus info järele pigem kasvab (riik, ekspordipartnerid, kohalike tarbijate järgmine põlvkond), kuid kui Eesti tarbija eelistab Eestimaist, siis kuidas võiks täiendav info aidata tooteid omavahel eristada. Erinevad jätkusuutlikkuse aruandluse alased nõuded toiduainetetööstuse ja põllumajandussektori ettevõtetele tulenevad seetõttu praegu paljuski jaekettidelt.
  • Loomaheaolu kvaliteedikavade rakendamine on üks võimalus vastamaks tarbija kõrgendatud ootustele loomakasvatuse suhtes. EL-s puuduvad praegu kesksed harmoniseeritud loomaheaolu kvaliteedikavad.
  • Loomakasvatuse suurandmete süsteemi loomine, liideste loomine farmi tasandi tarkvaradega ning andmevahetuse loomine tarneahelas aitaks korraga täita erinevate osapoolte jaoks mitut eesmärki, mis on seotud piimasektori jätkusuutlikkuse ning muutuvale väliskeskkonnale ja tarbijate nõudlusele vastamisega.
  • Andmevahetusel põhinev raporteerimine säästab tuhandeid töötunde nii ettevõtjate kui riigiasutuste poolel kasvatades sedasi nii ettevõtete tootlikkust kui riigi toimimise tõhusust.
  • Kestlikkuse aruandlus ja kestlikkuse seire saab olla ka töötleva tööstuse jaoks eraldi väärtus (vastutustundliku loomakasvatuse ja looma heaolu tõendamine), edasises tarneahelas ka turunduse tööriistana kasutav ja Eesti toidu kuvandit kujundav.
  • Läbipaistvuse, tõenduspõhisuse ja probleemidega fokusseeritult tegelemise võime suurendab kogu Eesti piimandussektori usaldusväärsust ja loob eelduse tulevikus eksportida kõrgemat lisandväärtust väärtustavatele turgudele.

Projektiga seotud materjalid ja ettekanded:

Innnovatsioonitegevus viidi ellu Piimaklastri, Eesti Maaülikooli ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi koostöös dr Ants-Hannes Viira juhtimisel