Genoomselektsioon ja Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine

Viimase paari aastakümne aretustöö järgi on Eesti veisepopulatsioon Euroopa mastaabis paremaid. Praeguselt tasemelt edasi liikumiseks on meile vajalik uusima aretustehnoloogia, genoomselektsiooni (maailmas ca viimased 5 aastat) kasutuselevõtt. Geneetilised markerid annavad aretuses varasemaga võrreldes palju rohkem ja täpsemat informatsiooni nii loomade jõudluse-, välimiku-, tervise kui ka nende toodangu (piim, liha) omaduste kohta, samuti kiireneb aretustöö oluliselt. Genoomselektsiooni eelduseks on aga loomade geneetiliselt kirjeldatud võrdlusbaasi loomine ja siin on väikestel riikidel võrreldes suurtega raskem, kuna nende loomade arv on väike ja suured riigid ei ole nende kaasamisest huvitatud. Eesti piimaveistest on juba praegu 95% loomadest kaasatud jõudluskontrolli, seega on meil fenotüübi ja geeniinfo kombineerimiseks väga head eeldused.

Eestil on hea potentsiaal olla seni Euroopas genoomselektsiooni konsortsiumitest kõrvalejäänud riikide hulgas innovatsiooni veduriks. Selleks uurib Piimaklastri juhitav projekt oma partnerite kaasabil võimalusi uue Ida- ja/või Põhja-Euroopa genoomselektsiooni konsortsiumi loomiseks, teiseks viiakse läbi Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusväärtuse alusel ning eeltoodu alusel tehakse analüüs ja ettepanekud Eesti piimaveiste genoomaretusväärtusel põhineva hindamissüsteemi loomiseks.

Eestis on piimatoomise mõttes kaks olulisemat tõugu: eesti holsteini – ning eesti punane tõug. Suurtes genoomselektsiooni konsortsiumites osalemine ei pruugi olla Eesti osapoolte tegevusest sõltumata võimalik. Siiski on Eesti karjakasvatajatele vajalik saada ülevaade Eestis oleva karja geneetilisest väärtusest. Selleks genotüpiseeritakse Eesti esimese aasta lehmikute valim (ca 10% loomadest, 2200 looma) ning saadakse selle valimi aretusväärtus Saksa (eesti holsteini tõug) ja Põhjamaade skaalal (eesti punane tõug) nende populatsioonide aretushinnete alusel. Selle järel oleks võimalik nii karjakasvatajatel üksikuna kui aretuse eestvedajal ETKÜ-l välismaiseid aretusväärtusi seostada paremini siinse keskmisega ning seada edasisi aretuse eesmärke. Parimal juhul on võimalik suurte populatsioonide aretusväärtuste kasutamine kas üle võtta või ümberarvutuse kaudu aretusväärtused omavahel siduda. Projekti käigus tehakse vastav katsetus läbi kõiki vajalikke osapooli (farmerid, ETKÜ, jõudluskontroll, teadlased) kaasates.

Selle järel oleks võimalik nii karjakasvatajatel üksikuna kui aretustegevuse eestvedajal ETKÜl välismaiseid aretusväärtusi seostada paremini siinse keskmisega ning seada edasisi eesmärke. Aretusmaterjali sisseost toimub nagunii ja planeeritud analüüsiga tehakse see oluliselt tõhusamaks.

On nimetamisväärt, et farmerite jaoks peaks tekkima selgus olulises aretustööd mõjutavas teemas. Samuti peaks kasvama huvi aretuseks sobivate loomade otsinguks karjades genoomaretusväärtuste alusel ning sellest tulenev täiendav äritegevus.

Projekti tööd tehakse Piimaklastri, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS ja Eesti Maaülikooli neljaaastase ühistööna.