Kuna loomade heaolu hindamine on siiani olnud väga töömahukas tegevus ja tööjõupuudus on kõikides sektorites kiirest kasvamas, soovib Piimaklaster uurida võimalusi nende asendamiseks digitaalsete seadmetega. Info loomade heaolu kohta on tarbijatele järjest olulisem ja seadmete abil on võimalik vähendada subjektiivse hinnangu mõju. Samuti on võimalik juba kogutud andmeid kasutada tarneahelas täiendava väärtuse loomiseks. Piimaklaster soovib koos oma partneritega olla maailmas uute lahenduse väljatöötajate esirinnas. Siinse (T3) eeluuringuga selgitatakse võimalusi hinnata looma heaolu ilma inimtööjõudu kasutamata võtteks aluseks seadmetelt pärineva sh. digitaalse info. Tegevuses hinnatakse eraldi täiskasvanud piimaveiseid mõõtvaid lahendusi vasikaid mõõtvatest. Vasikaid käsitlevad lahendusi on üldiselt vähem, kuid tööjõukulud on vasikate hooldamisel eriti suured. T3 kasutab uuringu T4, Andmeallikate, osapoolte ja üldolukorra kaardistamine mitmepoolseks andmevahetuseks tarneahelas andmeid ja annab omakorda panuse uuringusse T5 (Mitmepoolseks andmevahetuseks kasutuslugude kirjeldamine koos andmevahetusmustri ettevalmistuse, pilootkatsete kirjeldamise, koostamise ja läbiviimisega).
Kogu töö on jagatud neljaks osaks:
1. Olukorra kirjeldus
Kahekuulise perioodi jooksul kaardistatakse kõik olemasolevad lahendused, mis kirjeldavad piimaveiste ja vasikate heaolu ja tervisenäitajaid. Töö tulemusena selgub kommertsiaalsete digilahenduste võimekus määrata veiste ja vasikate heaolu ja tervise parameetreid.
2. Digilahenduste kasutamine.
Kolmekuulise perioodi jooksul külastatakse ja viiakse läbi farmi intervjuud 20 piimaveisefarmiga, kes teadaolevalt on soetanud automaatsed karjatervise jälgimise süsteemid. Töö tulemusena selgub digilahenduste kasutamise ulatus ja kogemus.
Esimese ja teise etapi tulemusena koostatakse pilootülesanne innovatsioonitegevuse neljandale osale (Tehniliste seadmete hindamine looma heaolu määramiseks). Siin on valikuvariandiks nii olemasolevate seadmete kasutamine, Eestis varem mitte kasutatute katsetamine kui ka tehnilise katse mitteotstarbekaks lugemine.
3. Erinevate digilahenduste sobivus vasikate ja veiste heaolu hindamiseks, selgitades tõhusust ja ajakulu võrreldes looma heaolu konventsionaalsete hindamise meetoditega.
Neljakuulise perioodi jooksul viiakse läbi pilootuuring häid digilahendusi omavas farmis, et võrrelda looma heaolu ja tervisenäitajate kliinilist hindamist automaatselt kogutud andmete saamisega. Töö tulemusena selgub konventsionaalsete looma heaolu hindavate meetodite ja digilahenduste võimalused ja puudused.
4. Tehniliste seadmete hindamine looma heaolu määramiseks
Esimese ja teise etapi tulemusena koostatakse pilootülesanne innovatsioonitegevuse neljandale osale ja sobiva leidmisel viiakse läbi testuuring.
Innnovatsioonitegevus viiakse ellu Piimaklastri, Eesti Maaülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ASi koostöös dr. vet Piret Kalmus juhtimisel