Terviseandmete automaatse kogumise lahenduse tõhususe hindamine

Terviseandmete kogumise rakendamine on oluline samm täppispidamise tehnoloogiate arenduses. Veiste terviseandmete põhjal saab teha järeldusi nii looma, karja kui ka kogu piimandussektori kohta (suurandmed). Vasikate ja lehmade haigestumiste oluliselt varajasem ja täpsem avastamine tänu automatiseeritud tervisejälgimisele peaks viima haigestumiste vähenemisele. Äsja haigestunud looma tuvastamine vaatluse teel suuremates loomarühmades on keeruline. Tihti peidavad vasikad esmaseid haigustunnuseid, samuti on iga üksiku looma tervise kontrollimine ajamahukas ja subjektiivne. Kasvav tööjõupuudus on pannud loomakasvatuse nagunii surve alla, mistõttu pole paljudes farmides võimalik korraldada individuaalset jälgimist. Sageli tuleb loom kontrollimiseks fikseerida, mis omakorda tekitab loomale lisastressi. Seega distantsilt looma kehatemperatuuri mõõtmine parendaks kokkuvõttes nende heaolu ning võimaldaks parandada ka ettevõtete majandustulemusi. Loomakasvatuses on farmi keskmine suurus kasvamas, mistõttu muutub järjest olulisemaks tõhusate karjapõhiste lahenduste loomine ning kasutuselevõtt.

Jätkuna terviseandmete kogumise implantaadi kontseptsiooni väljatöötamisele (T1), hinnati uudse seadmestiku tõhusus pikajalise kliinilise uuringu loomkatsetes. Nende põhieesmärk oli uurida ja hinnata nahaaluse, distantsilt loetava, automaatse temperatuurisensori kasutamise sobivust kehatemperatuuriandmete kogumiseks vasikatel ja lehmadel. Implantaadi sisestamiseks loodi vastav protseduur ja selle alusel taodeldi kliinilise uuringu luba.

Loomkatse läbiviimiseks taodeldi kliinilise uuringu luba (nr 161). Viimasega kaasneb väga põhjalik ettevalmistus, et saada kliinilise uuringu komiteelt suurloomade katseks luba. Esmase neli kuud kestva pilootuuringuga saadi kinnitus, et katsetatavad temperatuurisensorid ei kahjusta loomi ega põhjusta neile kannatusi. See on oluline põhimõte kõikide loomkatsete korraldamisel. Kestvusuuring I algas 2020.a. kolmandas kvartalis. Selle vahetulemustelt täiendati tegevusplaan, lahendatud edasise tehnilise toe korraldus ja alustati andmeanalüüsiga. Kestvusuuringuga II,  käivitati 2022.a. esimeses kvartalis. Mõlemad kestvusuuringud viidi läbi Eesti farmides, et katse tingimused oleksd vastavad igapäevase loomakasvatude oludele.

Loomkatsetes tõestati innovatsioonitegevuses T1 loodud kontseptsiooni toimivust, samuti väljatöötatud implantaatide sisestamise protseduuri ohutus ja kasutamine loomadel. Seejärel käivitati  andmeanalüüs ja katse teises faasis hinnati eraldi protseduuride sobivust igapäevase farmitöö rutiinidesse. Tõestati, et antud meetodil on võimalik distantsilt, ilma inimese sekkumiseta, koguda veiste  temperatuuriandmeid.

Innovatsioonitegevus viidi ellu Piimaklastri, Eesti Maaülikooli ja Celvia CC AS nelja-aastase ühistööna dr vet Tarmo Niine juhtimisel.