MAVAS

Piimalehmadel põhjustavad mastiiti ehk udarapõletikku peamiselt erinevad tõvestavad mikroorganismid ehk patogeenid, mis võivad läbi nisajuha sattuda ühte või mitmesse udaraveerandisse. Hinnanguliselt vajab mastiidi ravi jooksvalt kuni 3% lüpsikarjast, mis vähendab oluliselt piimatoodangut ravi ajal ja sellele järgneval keeluperioodil, suurendab kulutusi veterinaarravimitele ning põhjustab loomade tervise halvenemist ja nende kiiremat väljalangemist karjas

Piimaklastri 2016-2020 tegevuskava raames töötati 2017. a. välja biosensorsüsteemi tehniline platvorm millega on võimalik lüpstavas piimas 20 minutiga määrata kolme enamlevinud mastiiti tekitavat patogeeni. Tegevuse lõppraporti leiate siin.

Lisaks patogeenide kiireks määramiseks kasutatava tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisele ja laboratoorsele testimisele koostati teaduskirjanduse ja patendiandmebaaside põhjal ülevaade erinevatest võimalustest, mis on välja pakutud mastiidi detekteerimiseks. Ehkki erinevaid meetodeid on palju, on enamus neist rakendatavad vaid laboratoorsetes tingimustes ning farmides praktilises kasutuses on süsteemid, mis põhinevad peamiselt piima juhtivuse mõõtmisel ning spektomeetrilisel analüüsil kuid ei võimalda mastiiditekitajate identifitseerimist. Mastiidi_diagnostika_meetodite ülevaade(pdf.)

Arendustöö teises faasiga soovitakse jõuda juba farmis kasutatava seadmeni. Selleks valmistati ette ja esitati 2018.a. alul meetme “Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ voorus PRIAle taotlus MAVAS. 19.06.18 otsusega sai Mastiidi varajase avastamise biosensori arenduse II faas rohelise tule.

Projekti käigus võrreldakse biosensoriga saadavaid tulemusi akrediteeritud laborimetoodikatega, optimeeritakse mõõtemetoodikat erinevates farmides, valmistatakse biosensori ja katseseadmete prototüüp analüüside tegemiseks farmides ning määratakse patogeenide kvantitatiivne sisaldus mastiitses piimas. Kliinilist ja varjatud mastiiti põhjustavate mikroobide valik defineeritakse farmipõhiselt ning seejuures lähtutakse haigustekitajate leviku mustritest. Projekti raames farmidesse paigutatavaid sensorseadme prototüübid võimaldavad ühtlasi ka katseseadmete konstruktsiooni optimeerimist ning annavad tagasisidet seadmete kasutusmugavuse kohta reaalsetes töötingimustes.

MAVAS projekti elluviijaks on Piimaklaster, ettevõtjad Kuivajõe Farmer OÜ ka Kaiu LT OÜ ning teaduspartnerid TorroSen OÜ ja Eesti Maaülikool. Planeeritud töö kestab 2018.a. septembrist kuni 2022 aasta augustini. Projekt on osa Piimaklastri poolt juhitud piiriülesest Euroopa innovatsioonipatnerluse (EIP) koostööst Soome ÄLYREHU EIP töörühmaga. See on esimene kord, kui Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühmad teevad koostööd piiriüleselt.

Projekti eelarve on 451 039,30 eurot, millest 349 112,32  meetme toetus ja 101 927 eurot taotlejate omafinantseering.

Piimaklastri juhitava EIP töörühma moodustavad MTÜ Piimaklaster liikmed ja partnerid TorroSen OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Maaülikool ning Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS.

ÄLYREHU EIP-töörühma liikmeteks on Oulu Ülikool; ProAgria (Soome maaelu konsultantidevõrgustik), Soome ettevõtted MTech Digital Solutions, SEMES (siloproovide vahendite valmistaja), kaheksa piimatootmisettevõtet ja üks veterinaariaettevõte

Piimaklaster MTÜ tegevust toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmete 16.1 ja 16.2 raames.