Pilootkatsega sooviti välja selgitada lehtedest (taimsest materjalist) määratavate mikroelementide analüüsi sobivust kasutamiseks rohumaaviljeluses väetistarbe hindamiseks. Sarnane analüüs on aianduses ja teraviljakasvatuses viimastel aastatel kasutusele võetud ning näidanud oma vajalikkust. Rohumaade väetamisest sõltub piimakarjakasvatuses põhisööda – silo tootmiseks oluline rohttaimede saagikus ning kvaliteet. Käesoleval ajal puudub selgus, kas mikroelementide analüüsi toel oleks võimalik väetada oluliselt tõhusamalt. On küll teada näiteks, et mikroelementide defitsiidi osas on tundlikumad liblikõielised heintaimed, mille kasv ja areng võivad olla tõsiselt pärsitud (näit. B defitsiidi tingimustes on mügarbakterite tegevus takistatud). Samuti on ainete omastamine erinevatel mullatüüpidel erinev.
Eraldi tähelepanu vajab küsimus, kui suurel määral on mikroelementide tasakaalu parandamisega võimalik pikendada sobiva taimevaliku püsivust taimikus. Rohumaade uuendamise tsükli pikendamine oleks oluline kuluvähendaja. On tehtud katseid, mis näitavad mikroelementidega väetamisega on võimalik parandada punase ristiku püsivus taimikus ning suurendada lämmastiku saaki pinnaühikult. Viimasel kümnendil on rohumaaviljeluse uurimistegevus kahjuks Eestis soikunud.
Selge metoodika kujundamiseks oleks vaja koguda eelinfot erinevate mullatüüpide, mikro- ja makroainete omastamise kohta. Samuti hinnata selleks sobivaid analüüse. Suur surve piima omahinna sisenditele sunnnib tootjaid otsima järjest uusi tõhusama majandamise võimalusi. Silo moodustab arvestatava osa piima omahinnast, seega on silo tootmiseks vajalike kulutuste optimeerimine tootjatele väga olulise tähtsusega. Käesoleva innovatsioonitegevusega valmistatakse mitmes küsimuses ette pikema uuringu metoodikat, kuna sellelaadseid katseid pole Eestis tehtud.
Projekti eesmärk oli analüüsida rohu mikro- ja makroelementide sisaldust olenevalt kasvukoha iseärasustest, rohumaataimiku liigilisest koosseisust, väetamisest ja kasutustehnoloogiast. Selle kõrval võrrelda erinevate analüüsimeetodite määramistäpsust taime- ja mullaproovides.
Katseproovid koguti kaheksa Eesti eri paigus oleva ettevõtte rohumaadelt. Mulla analüüsid viidi läbi Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt, rohu analüüs aga paralleelselt PMK ja Yara Analytical Service laborites. Tulemuste alusel koostati iga rohumaa osas soovitused edasise väetamise läbiviimiseks. Uurimisest selgus, et rohumaad olid nii mullastiku, taimestiku, vanuse kui ka kasutusrežiimi poolest väga kirevad, mis raskendas kindlasuunaliste seaduspärasuste väljatoomist. Tulemuste põhjal koostati väetamissoovitused ning hinnati väetamise mõju iga rohumaa kohta.
Olulisemad järeldused tööst olid järgmised:
- Fosfori, kaaliumi, magneesiumi, väävli ja tsingi sisaldus rohus olenes nende elementide sisaldusest mullas. Teiste uuritud elementide osas taolist seost ei tuvastatud. Sellest lähtudes soovitame nende toiteelementide puhul pidada õigeks hinnata agrokeemilist olukorda ning teha väetamisotsuseid rohu analüüside alusel.
- Erinevate laborite poolt tehtud rohu analüüsid olid varieeruvad. Parem oli andmete kokkulangevus makroelementide osas, mikroelementidest ühtisid tulemused vaid tsingi juures. Kogutud andmebaasi alusel ei saa soovitada põllumeestel lähtuda rohumaade väetamisotsuste tegemisel ainult kiiranalüüside tulemustest.
- Väetamise mõju rohu saagile ja kvaliteedile jäi mitmetel põhjustel ebaselgeks. Kaheksa rohumaad olid rajatud eri aegadel (2015-2019), eri seemnesegudega, erinevatele muldadele. Samuti neid kasutati ja väetati erinevalt, mistõttu detailset hinnangut väetamise tõhususele anda ei saa.
- Siiski näitas uuring, et mitmel juhul ei katnud väetistega antud toitainete kogused saagiga eemaldatavaid koguseid (eelkõige K ja Mg, mõnel juhul ka P osas), mis edaspidi võib viia saagi ja selle kvaliteedi degradeerumiseni, seda eriti muldadel, kus nende elementide sisaldus on madal.
- Suur osa rohuproovidest näitas mangaani, tsingi ja vase puudust.
- Kahes ettevõttes läbiviidud leheväetisega väetamine osutus üllatavalt efektiivseks võtteks nende sisalduse oluliseks suurendamiseks rohus.
- Oluliste tulemuste hulka kuulub läbi proovitud proovide analüüsimiseks vajaliku logistika toimivus. Suveperioodil, kui on vaja analüüsida nii taime kui mullaproove ning samal ajal laborites puhkused, ei suuda Eesti laborid tagada kiiret analüüsivoogu suurele hulgale proovidele. Seetõttu on kiiranalüüsid alternatiivseks võimaluseks, kuid projekti analüüsid kinnitasid kiiranalüüside usaldusväärsust vaid makrolementide osas.
- Katsed tehti ettevõtte tootmiskatse tasemel ja sellega saadi olulist infot vajalike katsete kujundamise metoodika osas
Pilootuuringu tulemuste põhjal on kavandamisel suuremahuline täppiskatse, mis hõlmaks nii taimekasvatuse (rohumaade rajamine, kasutamine ja hooldamine, eesmärgiga optimeerida rohu saaki ja saagi kvaliteeti) kui ka loomade söötmise poolt (sööda kvaliteedist lähtuvalt ratsiooni koostamine ja tasakaalustamine).
Piimaklaster peab oluliseks, et Eesti rohumaaviljelust toetavad arendustegevused sh. uuringud ja siinsed katsed taastuksid.
Oluliste täiendustena kaardistati paari huvipakkuva rohumaakultuuri seemnepuudus (aas-rebasesaba, samuti ohtetu luste). Nende kahe kultuuri omadused võiksid olla olulised kompleksis, et täiendada eeldusi pikaajaliste rohumaade (kestvusega enam kui 5 aastat) tekkeks. Selliste rohumaade puhul on oluline loomade söötmise tulemuste püsimine endiselt tipp-tasemel, arvestatav saak ja kõrgekvaliteediline silo kombinatsioonis harvema uuendamistsükliga. Praeguses praktikas on rohumaade uuendamine pigem kolme-aastase sammuga.
Projekti viidi ellu Piimaklastri ja Eesti Maaülikooli koostöös Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadurite Evelin Loit, PhD, ja Rein Lillak, PhD juhtimisel.