Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes söötade kulu koresööda sööjatele 150-180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Piimandussektori peale kokku on aastas söötade kulu 150 mln eurot, sh ostusöötade kulu 76 mln eurot. Samal ajal saadi ettevõtjatulu 30 eurot ühe tonni piima kohta ehk 25,4 mln eurot sektori kohta (2019.a. andmed). Kuna söötade kulu on suur, siis on äärmiselt oluline nende kontrollimine ja optimaalsel tasemel hoidmine.
Innovatsioonitegevuse eesmärk oli välja töötada söödakulu majandusliku optimeerimise mudel piimatootjatele. Projekti lõpuosas täiendati mudelit korduvalt, olulise muutusena tuli juurde söödaratsioonide koostamise tööleht. See paljude loomakasvatajate, söötmisnõustajate, söötmisteadlaste poolt kasutatav tööriist kuulub loogilisena mudeli juurde. Piimaklastri söödakulude optimeerimise mudelis on ta alates versioonist 3.0.
Tegevuse olulisemad etapid olid:
- Andmete kogumine kasutatavate söötade toitefaktorite sisalduse ja hindade kohta.
- Andmete koondamine erineva toodangu tasemega piimatõugu veiste energia- ja toitainete vajaduse kohta.
- Innovatsioonitegevuses osalevate ettevõtete söötmiskorralduse ja -süsteemide andmete kaardistamine.
- Söödakulude optimeerimise mudeli loomine, selle töökindluse testimine, mudeli pakutavate kulusid minimeerivate ratsioonide valideerimine koostöös söötmisteadlaste ning innovatsioonitegevuses osalevate piimatootmisettevõtetega.
- Mudeli kasutamise juhendi koostamine.
- Juhendmaterjali koostamine põhisööda (rohusöötade) omahinna arvestamiseks.
Innovatsioonitegevuse tulemuseks on söödakulude optimeerimise mudel, mis aitab koostada piimalehmade söödaratsiooni, mis rahuldab etteantud söötadega ja etteantud tingimusi arvestades piimalehma toitefaktorite vajaduse. Tegemist on lineaarse planeerimise mudeliga, mis on loodud MS Excelis, kasutab Exceli Solverit ja koosneb viiest blokist:
- Lehma andmed
- Söödaratsiooni tingimused
- Söötade andmed ja valik
- Söödaratsiooni toitefaktorite kontsentratsioonimäärad laktatsiooniperioodi eri etappidel ja erineva päevatoodangu juures
- Optimaalne ratsioon
Mudeli kasutamaõppimiseks on koostatud Söödakulude optimeerimismudeli kasutusjuhend ja õppevideod. Kuna optimeerimisülesande lahendamisel otsitakse madalaimate kuludega piimalehmade toitefaktorite vajadust rahuldavat ratsiooni, siis on oluline, et omatoodetud söötade hind (omahind) oleks võimalikult täpne. Kasutusjuhendi lisas leiate rohusöötade omahinna kalkuleerimise juhendi. Soovitame igal ettevõttel oma raamatupidajatega koostöös omahind võimalikult täpselt välja selgitada.
Mudeli saate alla laadida siit. Kasutamise õppimiseks on valitud 15 olulisemat juhtumit alates eri toodanguga lehmadele sh. väga kõrge toodanguga loomadele ratsioonidest kuni järgmiseks hooajaks söötade planeerimiseni. Selgitavad videod üheskoos kõigi materjalidega leiate iseõppeks sobivaks seatuna alamlehelt “Söötmiskulutuste optimeerimine. Iseõppepäev“.
Söötmise optimeerimise mudel valmis Piimaklastri ja Eesti Maaülikooli kaheaastase ühistöö tulemusel. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi ning Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisteaduse õppetooli teadlaste tööd juhtis Ants-Hannes Viira.