Tõumullikate tootesuuna väljaarendamine

Sektori mitmekülgse ekspordivõimekuse kasvatamiseks soovitakse välja arendada kõrge ekspordipotentsiaaliga tõumullikate kasvatamise tootesuund. Eesti piimakari kuulub Euroopa tippu, on hea geneetilise potentsiaaliga ning omab väärtust mitte ainult piimatootmise aspektis vaid kõrgelt hinnatud on ka siinsed tõumullikad. Eestist müüdud mullikate eest on makstud läbi viimaste aastate kõrgemat hinda (1300-1500€), kui Lääne-Euroopa konkurentide loomade eest (900-1000€). Eesmärk on arvestatava eksporditoote teke piimatoodete kõrvale, mis hinnanguliselt võiks tulevikus anda 7 miljonit eurot täiendavat eksporditulu aastas. Karjakasvataja jaoks on iga piimamüügile lisanduv tulu oluline piima hinna kõikumise leevendaja. Ei ole unustatud tasakaalu siinse karjauuendamise vajadusega. Soov on paraneva söötmise, karja tervise, suurema laktatsioonide arvu ja tootmisprotsessis uute aretustehnika võtete kasutamise ühismõju realiseerida paremate majandustulemuste kaudu. Ühine tegevus võimaldaks piimatootmises tegelikult juba täna olemasoleva lisatulu päriselt kokku koguda.

Pikaajaliste tulemuste saamiseks on vaja uute suhete loomist sihtturgudel, olulist koostöö tõhustamist karjakasvatajate vahel ja protsessiinnovatsiooni. Viimane otsib võimalusi, kuidas vähendada Eestis tervikuna vasikate väljaminekut arutledes ühise intensiivsema üleskasvatamise lahenduste võimaluste üle. Seda lahendust kasutavad mitmete riikide, nagu Holland, Ameerika Ühendriigid, karjakasvatajad.

Eksporditurgudele suunatud töös tuleb eraldi vaeva näha turunõuete kõrval ka turuvõimalustega. Erinevalt Eestist puudub mitmetel sobivatel eksporditurgudel kehvemate veevarude ning kehvema söötmispotentsiaali tõttu võimalus samaväärsete piimatootmistulemuste saavutamiseks. Siin on eraldi vaja mõelda ka klientide koolitamisele, et tagada pikaajaline koostöö ning vältida pettumist. Eesti tippkarjast pärit loom võib kehvades tingimustes ikkagi anda ainult 5000 kg aastatoodangut või vähemgi veel. Teisalt tuleb ekspordikoostöö hoidmiseks tagada loomade pakkumine pidevalt, ka kõrge piimahinna tingimustes. Seda saab korraldada ainult ühiselt. Tootesuuna arendamiseks luuakse ühistegevuste mudel koos ärimudeli ja pikaajalise plaaniga. Piimaklastri hinnangul on selle ühistegevuse loogiline eestvedaja karjakasvatajate vajadusteks loodud arenguorganisatsioon ETKÜ.

Innovatsioonitegevus jaguneb kolmeks suuremaks osaks:

  1. Ekspordistrateegia. Eksportturgude ja nende nõuete kaardistamine, neile sisenemise tingimused. Selle käigus hinnatakse ka olemasoleva piimakarja potentsiaal, tehakse eelduste ja tulevikumahtude analüüs ( 2017-2018, 2019-2020)
  2. Reproduktiivtehnoloogiate simulatsiooniprogramm (2017). Reproduktiivtehnoloogiate analüüs kirjeldab erinevate reproduktiivtehnoloogiate võimalusi ja efektiivsust lehmikute osakaalu suurendamiseks, sh erinevate spermatoodete ja  embrüotesiirdamise mõju. Samuti antakse ülevaade erinevate meetodite efektiivsusest, kitsaskohtadest, samuti kättesaadavusest maailmas üldiselt ja Eestis. Eraldi on välja toodud seosed söötmise ja karjatervise kaasmõjust veiste sigivusele. Töötati välja Reproduktiivtehnoloogiate simultatsiooniprogramm koos mudeli selgituse ja kasutusjuhendiga erinevate olukordade majandusmõju analüüsimiseks. Leiate kirjelduse ja mudeli eelpool tekstis olnud linkide alt.
  3. Ühistegevuste mudel ning projekti skaleerimiseks vajalikud katsed (2019-2021). Selles viiakse läbi 300 suurema piimakarjakasvataja otseküsitlus, koostatakse näidiskava mullikate osakaalu tõstmiseks ja katsetatakse  ühes Eesti tippfarmis ühe aasta jooksul ( nii EHF kui EP mullikate esimene seemendus suguselekteeritud spermaga); uuendatakse loomaekspordi mahtude analüüs sihtturgude lõikes ja tehakse visiidid strateegilistel sihtturgudele (Aserbaidžaan, Kasahstan, Usbekistan) uute kontaktorganisatsioonide leidmiseks.

Innovatsioonitegevus viiakse ellu Piimaklastri, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS ja Eesti Maaülikooli neljaaastase ühistööna.