Söödakulude optimeerimise mudel

Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) 2018. aasta andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes oli söötade kulu koresööda sööjatele keskmiselt 180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Piimandussektori peale kokku on aastas söötade kulu 144 mln eurot, sh ostusöötade kulu 74 mln eurot. Samal ajal saadi ettevõtjatulu 15,6 eurot ühe tonni piima kohta ehk 12,5 mln eurot sektori kohta. Kuna söötade kulu on suur, siis on äärmiselt oluline nende kontrollimine ja optimaalsel tasemel hoidmine.

Innovatsioonitegevuse eesmärk oli välja töötada söödakulu majandusliku optimeerimise mudel piimatootjatele.

 

 

Innovatsioonitegevuse olulisemad etapid olid:

  • Andmete kogumine kasutatavate söötade toitefaktorite sisalduse ja hindade kohta.
  • Andmete koondamine erineva toodangu tasemega piimatõugu veiste energia- ja toitainete vajaduse kohta.
  • Innovatsioonitegevuses osalevate ettevõtete söötmiskorralduse ja -süsteemide andmete kaardistamine.
  • Söödakulude optimeerimise mudeli loomine, selle töökindluse testimine, mudeli pakutavate kulusid minimeerivate ratsioonide valideerimine koostöös söötmisteadlaste ning innovatsioonitegevuses osalevate piimatootmisettevõtetega.
  • Mudeli kasutamise juhendi koostamine.
  • Juhendmaterjali koostamine põhisööda (rohusöötade) omahinna arvestamiseks.

Innovatsioonitegevuse tulemuseks on söödakulude optimeerimise mudel, mis aitab koostada piimalehmade söödaratsiooni, mis rahuldab etteantud söötadega ja etteantud tingimusi arvestades piimalehma toitefaktorite vajaduse. Tegemist on lineaarse planeerimise mudeliga, mis on loodud MS Excelis ja kasutab Exceli Solverit.

Mudel koosneb viiest blokist:

  • Lehma andmed
  • Söödaratsiooni tingimused
  • Söötade andmed ja valik
  • Söödaratsiooni toitefaktorite kontsentratsioonimäärad laktatsiooniperioodi eri etappidel ja erineva päevatoodangu juures
  • Optimaalne ratsioon

Mudeli kasutajatele koostati ka kasutusjuhend. Samuti lisati sellele rohusöötade omahinna kalkuleerimise juhend. Kuna optimeerimisülesande lahendamisel otsitakse madalaimate kuludega piimalehmade toitefaktorite vajadust rahuldavat ratsiooni, siis on oluline, et omatoodetud söötade hind (omahind) oleks võimalikult täpne.

Materjalid on leitavad siit

Söötmise optimeerimise mudel valmis Piimaklastri ja Eesti Maaülikooli ühistöö tulemusena. Selle loomise eest kandsid hoolt Eesti Maaülikooli  Majandus- ja sotsiaalinstituudi ning Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisteaduse õppetoolist teadlased Ants-Hannes Viira juhtimisel.