Tegemist on projekti Toorpiima kvaliteedistandardi näitajate paketi väljatöötamine kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks eraldiseisva osaga. Ta koosneb viiest eraldiseisvast uuringust. Sooviti analüüsida lõike, mis seni vähe käsitletud või teadaolev info napp. Iga alalõigus on pikem ülevaade lisatud failina. Lühikokkuvõtte leiate siit.
1. Toorpiimas mittesteroidsete põletiku- ja valuvastaste ravimite määramiseks kasutatavate metoodikate analüüs
Uuringu eesmärgiks oli teaduskirjanduse ja kommertsinformatsiooni põhjal anda ülevaade mittesteroidsete põletikuvastase ainete (non-steroidal anti-inflammatory drugs, NSAID) jääkide määramise metoodikad ja määramise võimalused piimast.
2. Antibiootikumi- ja teiste ravimijääkide määramiseks mõeldud kiirtestide kasutamine Eesti piimatööstustes
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada milliseid antibiootikumide ja/või teiste ravimjääkide määramise kiirteste kasutatakse Eesti suuremates piimatööstuses.
3. Mittesteroidsete põletiku- ja valuvastaste ravimite kasutamine piimaveistel
Uuringu eesmärgiks oli hinnata milliseid NSAID ́de toimeaineid ja millisel näidustusel Eesti piimaveisekarjades viimase 24 kuu jooksul on kasutatud.
See informatsioon aitab paremini analüüsida nende toodete tootmisel esinevate probleemide põhjusi ning võtta tarvitusele meetmed nende probleemide ennetamiseks – üheks võimaluseks on nt. juustu tootmiseks kasutatava toorpiima täiendav analüüsimine NSAID ́de jääkide suhtes.
5. Piimatööstuses kasutatavate testide tundlikkuse määramine enamkasutatavate mittesteroidsete põletiku- ja valuvastaste ravimite jääkide suhtes toorpiimas
Eksperimentaaluuringu küsimuseks oli: Kas NSAID jäägid mõjutavad tavapäraselt piima analüüsimiseks kasutatavate testide tulemusi? Millised on NSAID ühendite kontsentratsioonid, millest alates on nende jäägid ravitud loomade piimas käesoleval hetkel piimatööstuses kasutuses olevate testidega tuvastatavad?
Innovatsioonitegevus viidi ellu Piimaklastri, Torrosen OÜ ja Eesti Maaülikooli ühistööna dr. Toonika Rinkeni ja dr. vet. Piret Kalmuse juhtimisel
Söötmisalane nõuanne keskendub peamiselt piimalehmade energia- ning toitainetevajaduse rahuldamisele võttes arvesse söötade toiteainete sisaldust ning konkreetse karja eripärasid. Enamasti leitakse küll söödaratsiooni maksumus, kuid söödaratsiooni tegemisel ei ole peamine eesmärk söödakulu minimeerimine. Probleemiks on ka ettevõtete erinev lähenemine põhisööda (rohusöödad) omahinna arvestamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevajadust. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse piimatootmisettevõtte söötmissüsteemist.
Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõtete juhid, töötajad ja nende nõustajad saavad kasutada söötmist puudutavate otsuste langetamisel abivahendina. Ülevaade projektist on leitav siit. Loomakasvatajate, söötmisnõustajate, söötmisteadlaste ja õppejõudude seas levinud söödaratsioonide koostamise tööleht on Piimaklastri söödakulude optimeerimise mudeli osaks alates versioonist 3.0. Mudeli kasutamine eeldab selle selgeksõppimist ning harjutuste läbimist. Teisalt on kiirenev elutempo tekitanud vajaduse koolitusvahendite järele, mis võimaldaksid põhijuhtumeid lahendada ainult virtuaalseid tööriistu kasutades. Pakume selleks välja 15 olulise juhtumi lahendamist käsitlevad lühivideod.
Mudeli kasutamise õppevideotest esimesed on 7-8 minuti, enamik 3-4 minutise kestvusega. Video vaatamiseks klikkige vastaval pealkirjal. Varasemate mudeliversioonide kasutajatel soovitame üle minna mudeli versioonile 3.0. Söötmismudeli kasutusjuhendi saate alla laadida siit. Kuna optimeerimisülesande lahendamisel otsitakse madalaimate kuludega piimalehmade toitefaktorite vajadust rahuldavat ratsiooni, siis on oluline, et omatoodetud söötade hind (omahind) oleks võimalikult täpne. Kasutusjuhendi lisas leiate rohusöötade omahinna kalkuleerimise juhendi. Soovitame igal ettevõttel oma raamatupidajatega koostöös omahind võimalikult täpselt välja selgitada.
Küsimuste korral palun saatke oma kiri aadressil info (ät)piimaklaster.ee. Samuti oleme tänulikud soovituste eest.
Pilootkatsega sooviti välja selgitada lehtedest (taimsest materjalist) määratavate mikroelementide analüüsi sobivust kasutamiseks rohumaaviljeluses väetistarbe hindamiseks. Sarnane analüüs on aianduses ja teraviljakasvatuses viimastel aastatel kasutusele võetud ning näidanud oma vajalikkust. Rohumaade väetamisest sõltub piimakarjakasvatuses põhisööda – silo tootmiseks oluline rohttaimede saagikus ning kvaliteet. Käesoleval ajal puudub selgus, kas mikroelementide analüüsi toel oleks võimalik väetada oluliselt tõhusamalt. On küll teada näiteks, et mikroelementide defitsiidi osas on tundlikumad liblikõielised heintaimed, mille kasv ja areng võivad olla tõsiselt pärsitud (näit. B defitsiidi tingimustes on mügarbakterite tegevus takistatud). Samuti on ainete omastamine erinevatel mullatüüpidel erinev.
Eraldi tähelepanu vajab küsimus, kui suurel määral on mikroelementide tasakaalu parandamisega võimalik pikendada sobiva taimevaliku püsivust taimikus. Rohumaade uuendamise tsükli pikendamine oleks oluline kuluvähendaja. On tehtud katseid, mis näitavad mikroelementidega väetamisega on võimalik parandada punase ristiku püsivus taimikus ning suurendada lämmastiku saaki pinnaühikult. Viimasel kümnendil on rohumaaviljeluse uurimistegevus kahjuks Eestis soikunud.
Selge metoodika kujundamiseks oleks vaja koguda eelinfot erinevate mullatüüpide, mikro- ja makroainete omastamise kohta. Samuti hinnata selleks sobivaid analüüse. Suur surve piima omahinna sisenditele sunnnib tootjaid otsima järjest uusi tõhusama majandamise võimalusi. Silo moodustab arvestatava osa piima omahinnast, seega on silo tootmiseks vajalike kulutuste optimeerimine tootjatele väga olulise tähtsusega. Käesoleva innovatsioonitegevusega valmistatakse mitmes küsimuses ette pikema uuringu metoodikat, kuna sellelaadseid katseid pole Eestis tehtud.
Projekti eesmärk oli analüüsida rohu mikro- ja makroelementide sisaldust olenevalt kasvukoha iseärasustest, rohumaataimiku liigilisest koosseisust, väetamisest ja kasutustehnoloogiast. Selle kõrval võrrelda erinevate analüüsimeetodite määramistäpsust taime- ja mullaproovides.
Katseproovid koguti kaheksa Eesti eri paigus oleva ettevõtte rohumaadelt. Mulla analüüsid viidi läbi Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt, rohu analüüs aga paralleelselt PMK ja Yara Analytical Service laborites. Tulemuste alusel koostati iga rohumaa osas soovitused edasise väetamise läbiviimiseks. Uurimisest selgus, et rohumaad olid nii mullastiku, taimestiku, vanuse kui ka kasutusrežiimi poolest väga kirevad, mis raskendas kindlasuunaliste seaduspärasuste väljatoomist. Tulemuste põhjal koostati väetamissoovitused ning hinnati väetamise mõju iga rohumaa kohta.
Olulisemad järeldused tööst olid järgmised:
Pilootuuringu tulemuste põhjal on kavandamisel suuremahuline täppiskatse, mis hõlmaks nii taimekasvatuse (rohumaade rajamine, kasutamine ja hooldamine, eesmärgiga optimeerida rohu saaki ja saagi kvaliteeti) kui ka loomade söötmise poolt (sööda kvaliteedist lähtuvalt ratsiooni koostamine ja tasakaalustamine).
Piimaklaster peab oluliseks, et Eesti rohumaaviljelust toetavad arendustegevused sh. uuringud ja siinsed katsed taastuksid.
Oluliste täiendustena kaardistati paari huvipakkuva rohumaakultuuri seemnepuudus (aas-rebasesaba, samuti ohtetu luste). Nende kahe kultuuri omadused võiksid olla olulised kompleksis, et täiendada eeldusi pikaajaliste rohumaade (kestvusega enam kui 5 aastat) tekkeks. Selliste rohumaade puhul on oluline loomade söötmise tulemuste püsimine endiselt tipp-tasemel, arvestatav saak ja kõrgekvaliteediline silo kombinatsioonis harvema uuendamistsükliga. Praeguses praktikas on rohumaade uuendamine pigem kolme-aastase sammuga.
Projekti viidi ellu Piimaklastri ja Eesti Maaülikooli koostöös Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadurite Evelin Loit, PhD, ja Rein Lillak, PhD juhtimisel.
Andmevahetuse korraldamise eeldus on huvitatud osapoolte tehnilise olukorra ja võimaluste teadmine. Ühendused luuakse alati konkreetsete programmide ja masinate vahel. Innovatsioonitegevusega soovitakse anda oma panus põllumajanduse ja toiduainetööstuse tarneahela tervikliku digiteerimise planeerimiseks ja arendamiseks. Teisalt on põllumajandus olulisel määral seotud kohustusliku suhtlusega riiklike organisatsioonidega. Projektis tahame tulevikuks visandada andmete kasutusteid, arvestades eri osapooltena mitte ainult ettevõtja/ettevõtja suhet, vaid ka ettevõtjate ja riigiorganisatsioonide mõlemasuunalist suhtlust. Selleks, et ühiselt leida inimtööjõuvabad ja õiguskindlad andmevahetuslahendused andmete jõudmiseks loomapidajate infosüsteemidest riigi infosüsteemidesse ja vastupidi. Oluliseks eesmärgiks on hoida tulevikus kokku aruandlusega seotud tööjõumahukaid tegevusi nii ettevõtjate kui ka riigiasutuste poolel.
Tegevus on eeldus-etapiks mitmepoolse andmevahetuse katseprojektile, et formeerida piloteeritavad kasutajalood või nende mustandid.
Projekti eesmärgiks oli:
Projekti tulemused lühidalt:
Projektiga seotud materjalid ja ettekanded:
Innnovatsioonitegevus viidi ellu Piimaklastri, Eesti Maaülikooli ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi koostöös dr Ants-Hannes Viira juhtimisel
Piimalehmadel põhjustavad mastiiti ehk udarapõletikku peamiselt erinevad tõvestavad mikroorganismid ehk patogeenid, mis võivad läbi nisajuha sattuda ühte või mitmesse udaraveerandisse. Hinnanguliselt vajab mastiidi ravi jooksvalt kuni 3% lüpsikarjast, mis vähendab oluliselt piimatoodangut ravi ajal ja sellele järgneval keeluperioodil, suurendab kulutusi veterinaarravimitele ning põhjustab loomade tervise halvenemist ja nende kiiremat väljalangemist karjas
Piimaklastri 2016-2020 tegevuskava raames töötati 2017. a. välja biosensorsüsteemi tehniline platvorm millega on võimalik lüpstavas piimas 20 minutiga määrata kolme enamlevinud mastiiti tekitavat patogeeni. Tegevuse lõppraporti leiate siin.
Lisaks patogeenide kiireks määramiseks kasutatava tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisele ja laboratoorsele testimisele koostati teaduskirjanduse ja patendiandmebaaside põhjal ülevaade erinevatest võimalustest, mis on välja pakutud mastiidi detekteerimiseks. Ehkki erinevaid meetodeid on palju, on enamus neist rakendatavad vaid laboratoorsetes tingimustes ning farmides praktilises kasutuses on süsteemid, mis põhinevad peamiselt piima juhtivuse mõõtmisel ning spektomeetrilisel analüüsil kuid ei võimalda mastiiditekitajate identifitseerimist. Mastiidi_diagnostika_meetodite ülevaade(pdf.)
Arendustöö teises faasiga soovitakse jõuda juba farmis kasutatava kiirtestini. Selleks valmistati ette ja esitati 2018.a. alul meetme “Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ voorus PRIAle taotlus MAVAS. 19.06.18 otsusega sai Mastiidi varajase avastamise biosensori arenduse II faas rohelise tule.
Projekti käigus võrreldakse biosensoriga saadavaid tulemusi akrediteeritud laborimetoodikatega, optimeeritakse mõõtemetoodikat erinevates farmides, valmistatakse biosensori ja katseseadmete prototüüp analüüside tegemiseks farmides ning määratakse patogeenide kvantitatiivne sisaldus mastiitses piimas. Kliinilist ja varjatud mastiiti põhjustavate mikroobide valik defineeritakse farmipõhiselt ning seejuures lähtutakse haigustekitajate leviku mustritest. Projekti raames farmidesse paigutatavaid sensorseadme prototüübid võimaldavad ühtlasi ka katseseadmete konstruktsiooni optimeerimist ning annavad tagasisidet seadmete kasutusmugavuse kohta reaalsetes töötingimustes.
MAVAS projekti elluviijaks on Piimaklaster, ettevõtjad Kuivajõe Farmer OÜ ka Kaiu LT OÜ ning teaduspartnerid TorroSen OÜ ja Eesti Maaülikool. Planeeritud töö kestab 2018.a. septembrist kuni 2022 aasta augustini. Projekt on osa Piimaklastri poolt juhitud piiriülesest Euroopa innovatsioonipatnerluse (EIP) koostööst Soome ÄLYREHU EIP töörühmaga. See on esimene kord, kui Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühmad teevad koostööd piiriüleselt.
Projekti eelarve on 451 039,30 eurot, millest 349 112,32 meetme toetus ja 101 927 eurot taotlejate omafinantseering.
Piimaklastri juhitava EIP töörühma moodustavad MTÜ Piimaklaster liikmed ja partnerid TorroSen OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Maaülikool ning Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS.
ÄLYREHU EIP-töörühma liikmeteks on Oulu Ülikool; ProAgria (Soome maaelu konsultantidevõrgustik), Soome ettevõtted MTech Digital Solutions, SEMES (siloproovide vahendite valmistaja), kaheksa piimatootmisettevõtet ja üks veterinaariaettevõte
Piimaklaster MTÜ tegevust toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmete 16.1 ja 16.2 raames.
Kui veel eelmise sajandi esimesel poolel oli Eestis domineeriv piimaveisetõug eesti punane, nt 1965. aastal oli selle osatähtsus 69,2%, siis praeguseks on jõudluskontrolli andmetel üle 82% kõigist piimalehmadest Eestis holsteini tõugu. Nimetatud tõug on ka üleilmselt domineeriv piimaveisetõug, kelle osas rakendatakse üha enam traditsioonilise pullidele järglaste põhjal antava geneetilise hinnangu asemel genoomipõhist aretusväärtuse hindamist, mida viiakse läbi pulli varases eas. Genoomselektsiooni läbiviimse alustamiseks on väga oluline referentspopulatsiooni olemasolu – üldjuhul moodustavad referentspopulatsiooni pullid, kelle aretusväärtus on hinnatud järglaste järgi ning kelle kohta on lisaks olemas ka genotüübiandmed. Kuna aretuses kasutatavate pullide arv Eestis on väike, siis on väike ka pullide arv, kes saavad järglaste põhjal aretusväärtuse hinnangu. Lisaks kasutatakse Eestis välismaal genoomaretusväärtuse saanud pulle, mis vähendab aretajate hulgas huvi Eestis sündinud pullide kasutamise vastu. Ühte tõugu piimaveiste populatsiooni väiksus ja väike pullide arv on põhjuseks, miks Eesti üksi ei saa läbi viia genoomiandmetel põhinevat aretusväärtuste hindamist. Genoompõhiselt omistatavad aretusväärtused Eestis sündinud pullidele võimaldaks Eesti aretajail saada teavet Eestis kasvatatavate pullide kohta võrdluses teistes riikides kasutatavate pullidega ning annaks aretajaile senisest oluliselt suuremad võimalused valikuks nii traditsiooniliste kui uute aretustunnuste põhjal.
Piimaveiste geneetiline hindamine on loomade aretusväärtuse prognoosimine arvutuslikul teel olemasoleva informatsiooni (järglased, eellased, külgsugulased) alusel. Eestis teostab piimaveiste geneetilist hindamist Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ).
Innovatsioonitegevus oli liigendatud nelja mõttelisse ossa:
I etapi ülesandeks oli olemasoleva geneetilise materjali (holsteini tõug) inventuur. Genotüpiseerimiseks vajalike proovide kogumine ja/või kogudes oleva materjali kirjeldadamine. Täpsustati eeldatavalt genotüpiseerimisele minevate proovide hulk, proovide tüüp (sperma, karv, veri) ja proovide asukoht. Tööde juhtpartner oli Eesti Maaülikool (EMÜ)
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti (VLI) geneetikalaboris säilitatava 18639 veise bioloogilise materjali proovide hulgast selgitati välja eesti holsteini tõugu (EHF) pullikutelt/pullidelt pärit proovid. Töö käigus täpsustati loomade nime, inventari-, registri- ja tõuraamatunumbreid ning sünniaega, et seostada need EPJ-i piimaveiste geneetilise hindamise ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) spermapanga andmetega; määratleti proovi tüüp (sperma, karv, veri) ja proovi asukoht ning proovi järjekorranumber säilitamisüksuses. Algandmed sisestati elektroonilisse andmebaasi.
Vastavalt läbiviidud inventuurile sisaldab EMÜ VLI loomageneetika labori andmestik teavet 2042 eesti holsteini tõugu pulliku/pulli kohta. Vastavalt EMÜ VLI loomageneetika labori andmestikule on 675 pulliku/pulli omanik on ETKÜ. Enamik proove on vereproovidena. EPJ-is on järglaste järgi saanud aretusväärtuse 1350 EHF pulli.
Mitte ükski pull, kelle bioloogiline materjal on EMÜ VLI geneetikalabori kogus, ei ole sekveneeritud ega analüüsitud ühelgi geenikiibil. Teadaolevalt ei ole ETKÜ poolt imporditud sperma puhul lepingutes sätestatud kohustust, et seda ei tohi genotüpiseerida. Oluline on selliste andmete puhul, et vajame peale genotüpiseerimist ka looma genoomaretusväärtust, mida teise riiki tavaliselt ei anta.
Loomade aretusväärtuste määramise rahvusvahelised nõuded
Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) on kehtestanud jõudluskontrolli ning loomade aretusväärtuste määramise rahvusvahelised nõuded ja standardid. Jõudluskontroll on põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks ning majandamisotsuste tegemiseks. Interbull on ICARi alamkomitee pullide hindamismetoodikate koordineerimiseks ja liikmesmaade aretuspullide hindamiseks ning kehtestab piimaveiste geneetilise hindamise meetodite rahvusvahelised standardid ja korraldab rahvusvahelist hindamist. Eesti on ICARi ja Interbulli liige alates 1995. aastast.
EPJ viib läbi piimaveiste geneetilist hindamist lüpsikarja jõudluse, välimiku, udara tervise, sigivuse, poegimise ja tootliku aja tunnuste osas kolm korda aastas. Alates 1998. aastast osaleb EPJ rahvusvahelises pullide hindamises eesti holsteini tõu baasil hinnatud pullide jõudlustunnuste, alates 2001. aastast udara tervise tunnuste ja alates 2006. aastast välimikutunnuste osas. Eestis avaldatakse pulli hindamistulemused juhul, kui pullil oli hindamises vähemalt 20 tütart vähemalt kolmes karjas ja hindamistulemuste usaldusväärsus on vähemalt 70%. Udara tervise tunnuste Interbulli hindamise tulemused on ametlikud vaid siis, kui jõudlustunnuste Interbulli hindamise tulemused on ametlikud.
Interbulli piimaveiste geneetilises hindamises osaleb 35 riiki, kusjuures Saksamaalt, Šveitsist ja USA-st edastab geneetilisse hindamisse andmeid mitu organisatsiooni.
Piimaveiste valikut genoomiinfo põhjal hakati esmakordselt kasutama 2009. aastal Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Neile järgnes ajapikku rida teisi riike ning käesolevaks ajaks on piimaveiste genoomselektsioon kujunenud standardseks piimaveiste aretuses kasutatavaks meetodiks maailmas. Genoomselektsiooni kasutuselevõtt on väga oluliselt muutnud ja mõjutanud piimaveisesektorit maailmas. Suuremat aretusedu on saavutanud riigid, kus on arvukas holsteini tõu populatsioon ning kes on ühinenud genoomselektsiooni läviviimiseks referentspopulatsioonide suurendamise eesmärgil konsortsiumitesse.
Genoomaretusväärtused
Selleks, et erinevates riikides ja erinevate organisatsioonide poolt hinnatavad genoomaretusväärtused oleksid omavahel võrreldavad, on Interbull sarnaselt klassikalisele aretusväärtuse hindamisele töötanud välja metoodika genoomaretusväärtuste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning nende samale skaalale teisendamiseks (GMACE). Genoomaretusväärtus (Genomic enhanced breeding value, GEBV) on genotüpiseeritud DNA-piirkondade kogumõju ehk otsese genoomaretusväärtuse ja klassikalise aretusväärtuse kaalutud summa. Otsene genoomi väärtus või otsene genoomaretusväärtus (Direct genomic value, DGV) on kõigi genotüpiseeritud ja analüüsitud SNP-de (single nucleotide polymorphism, ühenukleotiidne polümorfism) summaarne mõju, mis tänu sellele, et tegu ongi vaid valitud DNA piirkondadega (kuigi varieeruvamate ja seeläbi ka aretusväärtusesse enam panustavate DNA piirkondadega), ei hõlma kogu genoomi aditiivgeneetilist mõju.
Lähtuvalt Interbulli kodulehel toodust, on käesolevaks ajaks genoomselektsiooni kasutusele võtnud USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Belgia, Šveits, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Sloveenia, Iirimaa, Tšehhi, Austria, Norra ja Ungari. Seejuures on Põhjamaad (Soome, Rootsi ja Taani) koondunud ühte organisatsiooni (Nordic Cattle Genetic Evaluation) ning Saksamaa ja Austria on koondunud kolme tõu hindamiseks. Rahvusvahelise hindamise tarvis saadavad Interbullile piima-, rasva- ja/või valgutoodangu genoomaretusväärtusi 23 ettevõtet 23 riigi 41 veisepopulatsiooni kohta.
Maailmas on kokku kolm piimaveiste genoomselekstsiooni konsortsiumit, neist kaks holsteini tõu osas – Põhja-Ameerika ja EuroGenomics, ning üks šviitsi tõu konsortsium (Intergenomics).
2007. aastal asusid uudset aretusvõtet – genoomselektsiooni – rakendama USA ja Kanada, kes jagasid omavahel ka andmeid. Nendega liitusid ühise genoomselektsiooni läbiviimiseks ka Itaalia ja Ühendkuningriigid. 2009. aastal asutati Euroopas konsortsium EuroGenomics, mille liikmed on VikingGenetics (Taani, Rootsi, Soome), Evolution (Prantsusmaa), IT Solutions for Animal Production (vit) (Saksamaa), German Livestock Association (BRS) (Saksamaa), CRV (Holland/Belgia), CONAFE (Hispaania), MCB Krasne ja The Polish Federation of Cattle Breeders and Dairy Farmers (Poola).
2009. aastal moodustati šviitsi tõu osas genoomselektsiooni konsortsiumi Intergenomics, kuhu on ühinenud Saksamaa, Austria, Šveits, USA ja Kanada ning geneetiline hindamine viiakse läbi Interbulli keskuses teenuslepingu alusel.
Teadaolevalt ei ole kumbki holsteini tõu konsortsium huvitatud laienemisest, st uute liikmete kaasamisest, kuna liituda soovijate holsteini tõu populatsioonid on väikesed ja/või on aretuses kasutatud pullid kasutuses üleilmselt, mistõttu need ei suurenda oluliselt pullide referentspopulatsiooni.
Kuna ka väiksemate holsteini populatsioonidega riigid on huvitatud genoomselektsiooni alasest koostööst, sh ühisest pullide referentspopulatsiooni suurendamisest, et saavutada suuremat geneetilist edu oma holsteini populatsioonis ning teada saada oma pullide paremust võrreldes teiste riikidega, kogunes Interbulli osalemisel initsiatiivgrupp, et asutada uus konsortsium just nende riikide jaoks, kes ei ole kaasatud ühtegi olemasolevasse holsteini tõu genoomselektsiooni konsortsiumisse. Eeskuju võeti 2017. aastal Interbulli keskuse toel asutatud šviitsi tõu osas moodustatud genoomselektsiooni konsortsiumist Intergenomics. Initsiatiivgrupp uuris uut võimalust genoomselektsiooni rakendamiseks holsteini tõus väikeste holsteinipopulatsioonide baasil. Initsiatiiv nimetati InterGenomics-Holstein (IgHOL) – „Implementation of genomic selction in Holstein/ Genoomselektsiooni rakendamine holsteini tõus“. Riikide huvide ja olemasoleva olukorra selgitamiseks koostati küsimustik, mis saadeti 21 riigile (tabel 5). Tagasiside vastuste näol saadi 15-st riigist. Lisaks tundis ise temaatika vastu huvi Makedoonia.
Projekti läbiviimseks kavandati järgmised etapid:
1) osalemisest huvitatud riikide olemasolu;
2) Interbulli keskuse toetus;
3) andmete ettevalmistamine vastavalt InterGenomici projekti andmefaili formaadile;
4) kasutada Intergenomicsi metoodikat;
5) viia läbi testhindamine;
6) selgitada välja rutiinse hindamise maksumus;
7) rakendada rutiinne hindamine.
See tegevus ei viinud uue konsortsiumi moodustumiseni.
Arvestades genoomselektsiooni alast olukorda maailmas, on Eestil kolm võimalust.
II osa tööde juhtpartner oli Eesti Maaülikool
III osa. Genotüpiseerimine; Genotüpiseerimiseks vajalike proovide ettevalmistamine ja genotüpiseerimise läbiviimine.
Siin toimus sobivatelt pullidelt proovide kogumine ning Piimaklaster, ETKÜ ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (TTAK) pidasid koostöös läbirääkimisi erinevate Euroopa tõuaretusorganisatsioonidega saamaks genotüpiseerimisandmetelt noorpullide aretusväärtused. Kokkuleppele jõuti Saksamaa tõuaretusorganisatiooniga (Bundesverband Rind und Schwein e. V). Siin on oluline rõhutada koostöö tähtsust. Tavaliselt ei väljastata pullide aretusväärtusi teistele riikidele, kuna pullid ja nende sperma on oluline äritegevuse lõik. Ilma ETKÜ osaluseta ei oleks Piimaklaster ega TTAK saanud sellist kokkuleppet sõlmida. III osa tööde juhtpartner oli TTAK
Pullid valiti tõuraamatule vastavad, karjadest, lisades lubavad noorpullid.
Projekti käigus genotüpiseeriti ja genoomhinnati Saksamaal Vereinigte Informationssysteme Tierhaltung w.V.-s (VIT) 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses 40 aastatel 2015-2019 sündinud eesti holsteini tõugu (EHF) pulli. Igale pullile hinnati nende põlvnemise ja genotüübi ning EuroGenomics’i referentspopulatsiooni alusel 66 genoomaretusväärtust ja -indeksit, sh ka mitmed Eestis mittehinnatavad terviseriskide ja haiguste genoomaretusväärtused. Koos nimetatud pullidega genoomhinnati VIT-s 2049 aastatel 2018-2020 sündinud EHF lehmikut, keda on ka kasutatud EHF pullide võrdlusgrupina. (innovatsiooniprojekt “Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusväärtuse alusel“)
Kõik hinnatud genoomaretusväärtused ja -indeksid on esitatud punktiskaalal (va aretusväärtused piima-, rasva- ja valgutoodangule ning piima rasva- ja valgusisaldusele, mis on vastavalt kilogrammides ning protsentides) libiseva baasi suhtes. Viimase moodustavad hindamisaastast 4-6 aastat varem Saksamaal sündinud lehmad – praegusel juhul Saksamaal aastatel 2014-2016 sündinud lehmad, kelle genoomaretusväärtuste ja -indeksite keskmiseks on võetud 100 ja standardhälbeks 12 punkti.
Ülevaade EHF pullidele ja lehmikutele hinnatud genoomaretusväärtustest ja -indeksitest on toodud lisas 5 (EHF pullide genoomaretusväärtused). Juhul, kui hinnatud aretusväärtused/-indeksid on saadud mitmete erinevate aretusväärtuste kombinatsioonina, on ära toodud ka arvutusvalemid. Lisaks on esitatud Saksamaal hinnatud genoomaretusväärtuste kodumaised vasted või sarnased indeksid.
IV osa. Eesti piimaveiste referentsandmebaasi loomine. Eesti holsteini tõugu piimaveiste genotüübiandmete ja aretusväärtuste referentsandmebaasi koostamine
Siin toimus kogu projekti analüüsitegevus sh ka ühine analüüs teise innovatsiooniprojekti “Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusväärtuse alusel” andmetega. Tööde juhtpartner oli TTAK
Lähtudes I ja II osa tulemustest ning eelistades eelkõige praktilisi (ettevõtjale) suunatud eesmärke loobuti vana pullide arhiivi genotüpiseerimisest ning valiti pigem väiksem hulk kohalikke ja kasutuses olevaid noorpulle. Teiseks tehti ettepanek projekti muutmiseks ning Eesti populatsiooni olukorra selgitamiseks/hindamiseks esimese aasta lehmikute genotüpiseerimise teel. See oli siis Eesti piimaveiste referentsandmete kogumise metoodika väljatöötamise osa siinse populatsiooni genoomaretusväärtuste hindamise alustamiseks. Selle juurde kuulus riikidevahelise ühise populatsiooni referentsväärtuste kirjeldamine ja analüüs.
Genotüpiseeritavate loomade koguarv
Teadusuuringud keskenduvad genotüpiseeritavate isas- ja emasloomade valiku strateegiatele aretusedu ja valiku täpsuse seisukohalt. Nende uuringute kohaselt piisab 20%-50% isakandidaatide genotüpiseerimisest saavutamaks vähemalt 80%-i maksimaalsest (kõigi isakandidaatide genotüpiseerimisel saadavast) genoomselektsiooni kasust. Emasloomade puhul tuleb genotüpiseerida minimaalselt 50% potentsiaalsetest aretusloomadest saavutamaks vähemalt 80%-list kasu. Kui eesmärgiks on geneetilise variatsiooni hindamine genotüpiseerimisandmete baasil, tuleb lähtuda pigem alleelisageduste hindamise täpsusest. Kui genotüpiseerida 2000 mullikat, kes moodustavad ligikaudu 10% mullikate koguarvust, siis peaks seeläbi saama piisavalt täpselt hinnata alleelisagedusi vahemikus 5-95%, mis on näiteks standardseks piiriks alleelide kaasamisel ülegenoomsetesse assotsiatsiooniuuringutesse.
Olulisemad järeldused saadud tulemustest on järgmised:
Lõpparuandele on lisatud ka vahearuanded eraldi failidena (Lisa 1, I etapp inventuur; Lisa 2, valimi koostamine; Lisa 3, Analüüs uue piimaveiste genoomselektsiooni konsortsiumi moodustamisest huvitatud riikide aretusorganisatsioonidest; Lisa4, EHF_lehmikute valim genotüpiseerimiseks; Lisa 5, EHF pullide genoomaretusväärtused )
Projekti tööd tehti Piimaklastri, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS ja Eesti Maaülikooli neljaaastase ühistööna
27.09.2022 korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teise konverentsi sarjast „Digipööre Eesti põllumajanduses“. Seekord toimub konverents Tartus, Eesti Maaülikooli aulas. Täpsem info on…
Soovides kiirendada tootearendusprojekti WISECOW, osales Piimaklastri arendusmeeskond edukalt Tehnopoli korraldatud tehis-intellekti projektide (AI, artificial inteligence) arendusmaratonil ning sai täiendava rahastuse.…
11.11.2021 toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt korraldatud esimene konverents „Digipööre Eesti põllumajanduses“. Piimaklastril oli hea meel anda oma panus olulisse teemasse. …
28. oktoobril 2021.a. toimub Mäos projekti SustainIT töörühma ja liha- ja piimasektori tarneahela esindajate avakohtumine, et arutada projekti eesmärke, läbi…
Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel.…
12. mail toimuval Piimafoorum 2021 on võimalik kuulata majandusanalüüsi kokkuvõtet projekti Toorpiima kvaliteedinäitajate paketi väljatöötamine kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks tulemustest…
Eestile nii olulise valdkonna 21. sajandi suundumusest räägib märtsikuine teadus- ja hariduse taskuhääling „Innovaatika”. Pikkade traditsioonidega samas väga uuendusmeelne piimandusvaldkond…
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) pakub olulisi võimalusi andmete kogumiseks loomatervise ja loomade heaolu kohta ja sellega senisest jätkusuutlikumate väärtusahelate kujundamisel. Samas…
Piimaklastri juhitav EIP-töörühm alustab uue lihaveiste karjahaldusprogrammi beefEST arendamist. 10.02.2020 andis PRIA teada projektile toetuse määramisest Projekti eesmärk on luua…
Seminar käsitles kahte piimatootmise juures olulist teemat: noorkarja söötmist ning piima kuivaine suurendmise võimalusi lehmade söötmisel. Arvestades viiruseohuga toimus seminar…
28. veebruaril avati pidulikult Järvamaal Lõõla külas uus Lõõla farmikompleksi kolmas farmihoone. Uus laut mahutab 1038 lehma ja laiendusega tõuseb…
22.10.2019 Riigikogu konverentsikeskuses toimunud konverentsil “Aasta Põllumees 2019” kuulutati nominandiks Voore Farmi juhataja Indrek Klammer. Tuntud ettevõtja on valitud 2013.a.…
Farmi teise osa valmimisega kuulutas OÜ Weiss 2. oktoobril 2019.a. oma Pärnumaal Viisireiul asuva Vahtra suurfarmi avatuks. Valminud kompleksi mahub…
21.02.2019 kiitis PRIA heaks MTÜ Piimaklaster digitaliseerimise tegevuskava. Selle aluseks olnud ideed on kogutud ühingu seniste tegevuste elluviimise käigus. Innovatsiooniprojektide…
5.02.2019 avas Karitsa külas Raplamaal tegutsev Kaiu LT OÜ uue lauda 500 lüpsilehmale. Uus farm on tavapärasest kolmerealisest erinev ja…
Rakveres 3.oktoobril 2018.a. toimunud Piimafoorum 2018 keskendus sellel aastal suurema lisandväärtuse loomisele piimasektoris. Sellel korral tutvustasid oma vahetulemusi kaks Piimaklastri…
17. – 18. oktoobril 2018.a. korraldas Euroopa Põllumajanduse ja Maaeluarengu Peadirektoraat (DG AGRI) Itaalias Spoletos seminari, et arutada Euroopa Innovatsioonipartnerluse…
14. septembril 2018.a avati pidulikult uus laut 500 lehmale ja kolm uut lägahoidlat. Selle investeeringuga soovitab ettevõte kasvatada lehmade arvu…
19.06.18 otsusega sai Piimaklastri Mastiidi varajase avastamise biosensori arenduse II faas rohelise tule. Piimaklaster MTÜ tellimusel töötati 2017. a. välja…
23.05.2018.a. avati pidulikult Väike-Maarja vallas asuv Vao Agro 476-kohalise kaasaegne vabapidamisega noorloomalaut ja uus laohoone. Moodsat lauta iseloomustavad LED valgustid…
23.01.2018 sõlmiti esimene piiriülese koostöö leping Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühmade ajaloos. Piimaklastri juhitav EIP- töörühm Eestist ja Oulu Ülikooli juhitav…